Selle postituse aluseks sai loetav raamat "1001 mõtet, mis muutsid maailma". Antiik õppeained, mida koolis õpiti olid muusika, grammatika, loogika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia. Mõelda vaid palju tänaseks maailm muutunud on ja kui ainult neid õppeaineid koolis õpetada, kui palju iseseisvalt hakkama saajaid inimesi ühiskonnas oleks.
Astronoomiliselt toimus suur muutus Mikolaj Koperniku poolt 1543.a. kui ta tõestas ära, et planeet Maa tiirleb ümber Päikese. See oli ju kogu aeg nii toimunud, kuid see vajas tõestamist. Kuni selle ajani uskusid inimesed, et Maa on kõige keskpunkt. Ja siit edasi ei saanud teadlased enam rahu - neid hakkas vaevama idee, et miks öösel taevas pime on, kui taevas miljoneid (miljardeid) tähti on. Siin tuli appi Albert Einstein 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Energia ja massi vaheline seoses pani aluse kogu 20. sajandi füüsikale, mis ühendada 19. sajandil Suurbritanniast alanud tööstusrevolutsiooniga oleme me tunnistajaks järjest suurenevale teaduse arengule ja infohulgale. Areng toimub nüüd eksponentsiaalselt, st. areng toimub kümne aastaga kiiremini kui eelmise saja aastaga. Ellu jäävad need, kes suudavad arenguga kaasa minna... Me elame väga huvitaval ajal ning veel huvitavamaks läheb...
Eelmise teema arenduse mõte on see, et vähemalt Eesti tavakoolide haridus kipub jääma ajale jalgu. Jah ülikoolid on liikunud õppelaborite tasemel maailma tasemele, aga lastele algkoolis ja põhikoolis jääb areng seisma. Eelpool toodud 7 antiikaine lihtsustatud kujul selgeks tegemine lastele avab neile palju suurema perspektiivi - nende ainetega on esindatud nii humanitaar kui ka reaalained. See kui laps ei oska matemaatikas tekstülesandest fakte välja kirjutada, siis siin on koolihariduse puudujääk. Ma ei väida, et kõik lapsed peaksin andekad olema ja tippu jõudma, kuid iseendaga hakkama saamine peaks olema põhiseaduse järgne kohustus. Samuti nende 7 õppeaine õpetamine peaks olema iga õpetaja kogumuste pagasi kohustuslik osa, mitte et õpetaja on ainult kitsa eriala esindaja. See annab võimaluse, et maakoolides saab baashariduse andmisega kaks-kolm õpetajat hakkama.
Teadus areneb praegu nii kiiresti, et eelmisel õppeaastal õpitu on järgmisel aastal juba ajalugu, kuid nende 7 antiik õppeaine baasained jäävad alles. Miks ei õpetata lastele koolis eluga hakkama saamist, vaid õpetatakse mahtu (arendab küll õppimisvõimet, kuid mitte hakkama saamist elus). Liialt palju on praegu vahtu. Jah ka need erialad peavad olema, kuid miks meil on siis nii vähe IT-spetsialiste ja insenere.
Postituse mõte ei olnud nüüd revolutsiooni tekitada, vaid panna mõtisklema koolis õpitu vajalikkuse ja ratsionaalsuse üle. Palju olulisem on õpetada lapsi kõnelema, laulma, tuletama, arutlema, arvutama ning suurusjärke õigesti hindama. Sellest tulenevalt on inimestel elus hakkama saamine garanteeritud. Ja neid inimesi ühiskond ju vajab.
