Antud postituse ajendiks on tähelepanekud igapäevasest liiklusest. Antud kirjutisele võib oodata järge, kuna liikluses kogu aeg midagi juhtub. Antud tähelepanekud on täheldatud Valgas, Tartus, Tallinnas. Minu jaoks on nende linnadega seoses liiklus jagunenud alljärgnevalt:
- Valga - Rõngu (sh. Valga linn, Valga maakond)
- Elva - Tartu (sh. Tartu linn)
- Tartu - Tallinn maantee (sh. kiiruskaamerad, neljarajaline Kose - Tallinna lõik, Tallinna linn).
Mina sain autojuhi load suhteliselt hilja - 28. aastaselt (2008.a.). Nüüd kohe saab 7 aastat staaži. Juhilubade tegemise surve oli tööalaselt, sest audiitori ametit on mugavam pidada kui saad iseseisvalt liikuda. Teine põhjus oli see, et Valga ja Tartu vahel saaks mugavamalt endaga kaasas kanda vahetusriideid ja elektroonikat. Algselt oli soov lihtsalt punktist A punkti B jõuda. Tänaseks päevaks kui sõidetud on suurusjärgus 180 000 km, võin öelda, et autoga sõit ei ole ainult sõitmine, see on kulgemine ja päeva eluosa (7 aasta jooksul olen ma autoroolis viibinud vähemalt üle 2500 tunni ehk 321 tööpäeva). See on igaühe enda teha kas see on rõõm või piin.
Autosid olen pidanud selle aja jooksul 3:
+ Volkswagen Golf IV (2004) mootor 1,4 manuaal 5 käiku, bensiin, esivedu- keskmine kütusekulu 7 ltr/ 100 km, paak 55 ltr
+ Volkswagen Passat (2007), mootor 2,0, manuaal 6 käiku, bensiin, nelikvedu - keskmine kütusekulu 8 ltr / 100 km, paak 65 ltr
+ Audi A6 (2009), mootor 2,8, automaat, bensiin, nelikvedu - keskmine kütusekulu 10 ltr / 100 km, paak 75 ltr
Golfiga sõites oli talvel tsemendikott autos - ei ma ei hakanud ehitajaks :) - vaid raskuseks. Nelikveoline on talvel turvalisem. Samuti kui Golfi ja Passatiga möödasõidule minna pidi kas hoog juba sees olema või siis madalama käigu minema (jõudu oli rohkem). Suurem kütusekulu on arvestatud nii linn kui maantee kokku. Eraldi ei oska öelda, sest sõite on suurusjärgus kogu aeg olnud 50 : 50. Suurem kütusekulu ei olegi rahaliselt nii oluline kui turvalisus ja mugavus ning teadmine, et Sa ei ole liikluses "jalus".
Kütusepaagi mahud tõin välja sest olen harrastanud sõitmist nii, et võtan paagi täis ja sõidan tühjaks. Ei saa kahjuks aru autojuhtidest kes võtavad kütust alla 10 euro korraga. Tanklasse sõitmiseks sõidetakse võetud kogus kütust maha. Samas poole paagi võtmine majanduslikult on vahetevahel mõistetav.
Seoses automarkidega on erinev sõidukogemus erinevate auto kabariitide, sõiduomaduste ja -mugavuse osas.
Panen lühidalt kirja mõned oma tähelepanekud liiklusest.
1) Fookus - autorooli istudes, Sa võid ju teistega rääkida, telefoni rääkida (jah see pole liiklusest kadunud) vms, kuid NB! kõige tähtsam on autoga sõites keskendumine liiklusele. Sellele aitab palju aitab kaasa liikluse tarkus, mis tuleneb teadmistest, oskustest, kogemustest. Neist kolmest võimegi ju kirjutama jäädagi, kuid liiklust vaadates, siis enamikul (sh. osaliselt ka minul) on alati mõnes nendes valdkondades puudujääk. Üks koht, kus unustatakse ära, et liikluses osaletakse on valgusfoori taga ootamine. Kui rohelise tule põledes alles pannakse käik sisse, siis ollakse juba hiljaks jäänud.
2) Auto kiiruse hindamine - palju jätavad meelde km/h, mis tundub inimmõistuse jaoks aeglasem kiirus (tund on pikk aeg), kui m/s. Sekundiga läbitud meetrite aeg. 90 km/h on ju 25 m/s. Antud kiirust alahinnatakse möödasõidule minnes. Möödasõidule minnes peab kiirus minema vähemalt +20 km/h mööduvast sõidukist. Siis on kiirus paras, et normaalse ajaga manööver lõpetada. Tallinn - Tartu maanteel üritas väike auto rekast möödasõitu, mis kestis ca 15-20 sekundit (see juhtus päriselt). Miks minna möödasõidule, kui mööduv auto pole Sind tähele pannud? Samuti on sõidukiiruse hindamine oluline vastutuleva sõiduki hindamiseks enne möödasõidu alustamiseks.
3) Tahavaate peegli kasutamine. Osad autojuhid on nii keskendunud ettepoole vaatamisega või siis muudele tegevustele, et neile ei lähe korda sõidukist tagapool toimuv. Viisakas autojuht annab suunatulega märku, et ees on vaba ja võib möödasõitu alustada (viisakate autojuhtide hulk liikluses on olematu, kahjuks). Miks veel on vaja tahavaate peeglit? Hindamaks, kas tekib kolonn või mitte? Kas ma olen liikluseks "pidur" või mitte? Kuni 2 autot enda sõiduki taga või ees, siis see on normaalne. 3 ja rohkem autot on liiast. Selle jaoks kas pead kiirust lisama või tagumised autod mööda laskma (ära ei tohi muidugi kiirust, millega kolonn ise sõidab) - selleks on ka võimalus korraks teeäärsesse bussipeatusesse sõita ja tagumised sõidukid mööda lasta. Kui Sinu ees on sõidukid, siis tuleb hinnata, kas tagumistel on võimalus mööda minna kogu kolonnist või mitte. Kui on, siis lasta kiirusel natuke allapoole, et tekiks sõiduki ees ruum, et tagumised saaksid vajadusel vahele sõita. Miks küll paljud juhid seda ei mõista?
Samuti saab läbi tahavaate peegli info tagant poolt tulevate sõidukite kiirusest, et neid vajadusel ohutus kohas suunatulega märku andes mööda lasta, mitte iga hinna eest liikluses oma nõuda.
4) Autotulede kasutamisest. Ma olen vist liiga kriitiline, aga autodele ise paigaldatud diood tuled on siiski naeruväärne. Paljudel on paar täppi ja siis arvatakse, et jalakäijad peaksid neid märkama. Autode tuled ei põle selle jaoks, et väljas valge oleks. Selle jaoks autol tehase poolt paigaldatud päevatuled. Tehase paigaldatud dioodid on ok.
Teiseks sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimedal ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle. Küllalt on autojuhte, kes arvavad, et üks tuli pimedas, mis see ära ei ole, aga vastutulev juht ei tea kas on mootorrattur või auto - mina isiklikult olen antud olukorras olnud 2 korda, kui vastutulev auto oli ühe tulega ning ühe korra olen tulnud ise Tallinnast Tartusse ohutuledega.
Kolmandaks kaugtulede kasutamine. Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõitu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. Ma usun, et ma olen vist ainuke liikleja oma tutvusringkonnas, kes rakendab liiklusseaduse § 41. Läbi selle saab möödasõidetav ju teada, et ma temast möödasõitu teen. Eriti oluline on see bussist või rekast mööda sõites - möödasõit võtab kauem aega.
Suvisel ajal ehk mitte, aga sügis - talv - kevad perioodil on ka autojuhte, kes ei viitsi oma autol tulesid puhtaks teha. Kust seal läbi pori või lume peaks tagumine autojuht nägema siis pidurdus või suunatuld.
5) Liikluses osalejad: jalgratturid - autojuhid - jalakäijad. Ma julgen väita, et kõigist kolmest liiklejast aru saamiseks pead olema igaühe rollis olnud. Sportratturid, kes soovivad maanteel kahekesi kõrvu sõita, peavad siiski hindama tee olukorda ning liiklustihedust. Jah ma tean, et kõrvuti on hea sõita, saab juttu ajada, kuid autojuht ei peaks selle tõttu kiirust maha võtma, et ratturitest mööda saada. Samuti jalakäijad võiks ka ennast pimedal ajal nähtavaks rohkem teha. Helkul või helkurvest annab palju juurde ning on turvalisem liikuda. Sama on ka linnaliikluses - kõrvaklappidega liiklemine ei ole kellegile turvaline.
6) Vasakpöörde tegemine - paljud autojuhid on ära õppinud vasakpöörde tegemisel "kurvi lõikamise". Mis sellega küll võidetakse, ma ei saa aru, kuid üle pideva joone sõitmine nätab taas liikluskultuuri. Samuti tänaval, kuhu vasakpööret tehakse, pannakse kehva olukorda autojuht, kes soovib sõita peateele. Miks sellistes kohtade ei arvestata teiste liiklejatega. Huvitav on veel näiteks ka vasakpöörde tegemisel reastumine - mõnede autojuhtide jaoks pole seda lihtsalt olemas.
Teine vasakpöörde tegemise koht on valgusfooriga (võib ka ilma) olevad ristmikud, kus tehakse vasakpööret. Ei hinnata seda, et ristmikule saab niipalju välja sõita, et tagsumsied autod saaksid paremale või otse sõita. Jah ma tean, et igal pool pole see võimalik, kuid seal kus on võimalik võiks korralik autojuht seda teha. Muidu jõuab valgusfooriga ristmikul peale vasakpöörde tegijat üle ristmiku veel 1-2 autot. Ning teised jäävad uut rohelist tuld ootama...
7) Piduri kasutamine. Kõige esimene tegutsemine hoo maha saamiseks on jala maha võtmine gaasipedalilt jala ning tuleks hoida piisavat pikivahet. Samuti ei ole vaja pidurit vaja kasutada, kui osatakse liiklust lugeda. Pole mõtet sõita kiiresti järgmise valgusfoori punase tule alla ootama. Samuti kui nähakse politsei autot, siis jalg kohe pidurile. Mis on asja mõte? Liiklusvoo aeglustamine. Politsei teostab liiklusjärelvalvet... seda nii kihutajate kui ka pidurite jaoks. Samuti kui maanteel kasutatakse "lambist pidurit", siis ollakse lihtsalt "närviline liikleja", kes ei arvesta üldise liiklusvooga. Linnaliikluses pidev piduripedaali tallamine ei anna samuti liiklusele sujuvust juurde. Milleks siis üldse kiirust suureks ajada, kui kohe pidurit vajutada.
8) Piirkondade liiklus - hämmastav on vaadata autojuhte, kes on liikluses krampis. Tavaliselt on need autojuhid kas väiksest kohast pärit või siis on hirmul, et äkki juhtub midagi. Oma kogemuslikult võin öelda, et autojuhi mõtteviisis peab toimuma muutus kui liigeldakse Valgamaalt näiteks Tartusse. See muutus toimub peale Elva silda. Liiklustihedus kasvab, autodevoog suureneb ning iga aeglasem sõiduk põhjustab närvilisust. Tartu - Tallinn maanteel lisandub siia ka rekad. Enne Tallinnat 40 km Kose juures hakkab Euroopa - neljarealine tee. Tõesti miks ei võiks Tartu - Tallinna maantee ehitada neljarealiseks. Autodevoog muutub ühtlasemaks ning sujuvamaks, mis annab juurde majanduskasvule kui ka turvalisusele. Muidugi rongiliikluse arenedes ei konkureeri auto rongile, kuid autosõitjate elu tehakse inimväärsemaks. Väikestes kohtades esineb situatsioone kus keeratakse suurele teele ette, et 200 m -2 km pärast suurelt teelt maha keerata. Miks seda ei võiks teha siis kui liiklusvoog on mööda läinud? Miks peab ette sõitma - ei ole nii, et "mina ja maailm". Samuti ei jõua ette sõitev auto kiirendada - 100 km/h kiiruseni tavaliselt kiirendatakse 10 s. Selleks on juba 100 km/h auto liikunud 250 m - 300 m või peab kiirust (oluliselt) maha võtma.
9) Kütuseaktsiisi tõusust. Jah praegune valitsus tõstab kütuseaktsiisi. Samuti võiks ju ka automaksu kehtestada või siis teemaksu. Kahe viimase jaoks ei ole kahjuks Eesti veel valmis. Mind isiklikult ei häiri, mitte see et kütuseaktsiisi tõus, vaid see et antud raha ei investeerida liikluseturvalisusse või teedeehitusse, vaid muude kulude katteks. Õige riigi peremees ei käituks sõidukijuhtidega nii... Kui läbi kütuseaktsiisi ehitatakse Tartu-Tallinna maantee neljarealiseks oleks aktsiisitõusul rohkem toetajaid. Masu ajal oli huvitav, et autode hulk liikluses ei vähenenud - auto on eestlase jaoks viimane, millelt hakatakse kokku hoidma vist.
10) Kiiruse ületamine. Ka mind häirivad kihutavad autod. Ma pean silmas neid, kes sõidavad +20 km/h ja rohkem. Kui see juhtub möödasõidul, siis see ei ole patt, kui ollakse hinnanud möödasõidu turvalisust õigesti. Kui minnakse möödasõidule ohtlikus olukorras, siis see on huligaansus ja seda tuleb karistada. GPS- järgi sõites 90-95 vahel on liiklemine, kus ei sõideta eest ära ega jääda kellegile jalgu. See kui sõidetakse 85-ga (spidomeeter näitab 90), siis see takistab liiklust. Mitte just Valgamaal, aga Elva ja Tartu vahel kindlasti. Linnas on oluline siiski piirkiirusest kinni pidada. Viimasel ajal on 2 ühiskonda raputanud liiklusõnnetust - 200 km/h teisele autole tagant sisse sõitmine Tallinn - Narva mnt (hukkus 1 kuune imik) ning 100 km/h Tallinna linnas punase tulega 14 kannatanut. Oluline on siin teadlik kiiruse ületamine alkoholi joobes. Siin pole oluline joobe aste või kiiruse suurus. Siin on tegemist taparelvaga ja teadliku kurjategijaga. Sellised juhid on vaja ühiskonnast eraldada. See on haigus, mis jääb neile juhtidele eluks ajaks - ning nad kipuvad uuesti rooli.
Need 10 punkti on minu arvates praegusel ajal liikluskultuuris parandamist vajavad kohad või autojuhid võiksid ise neile rohkem tähelepanu pöörata. Liiklus muutuks läbi selle sujuvamaks ja turvalisemaks.
