Pühapäeval 06. detsembril oli saates "Hommik Anuga" külas füsioterpeut Indrek Tustit. Lühike kokku võte oli see, et iga lause mis ütles oli kui kuld. Panen lühidalt kirja, et aeg-ajalt oleks koht, kust vaadata kui sportimisega liiale minna. Panen kirja nii tema mõtted, kui ka kommenteerin / täiendan oma mõtetega.
Tänapäeva inimesed söövad liiga palju, et kui 30% vähem süüa, siis paljud probleemid lahenevad iseenesest. Ise kontori inimese ametit pidades, saan sellest väga hästi aru. Kui süüa rohkem kui kulutad, siis on kerge ülekaal tekkima. Samuti pole õige mingi toitaine välistamine asjakohane (ntx ainult taimetoitlus - loomsed valgud jäävad saamata) - oluline on kogus. Päevas võiks kõndida suurusjärgus 10 000 sammu, mul on veel arenguruumi - kuu keskmine on 6000 sammu. Jah ma olen leidnud, et keskmiselt 10 000 sammu päevas on see hulk, kus ainevahetus toimib ja liigesed ei tee häda.
Rasva põletuse seisukohalt olen leidnud, et minu puhul kepikõnd on andnud suuremat efekti kui jooksmine. Jooksmisel on mul see mure, et pulss läheb kiiresti ülesse. Võistlustel tavaliselt 170 lööki / minutis või kõrgem. See tuleneb muidugi ka vähesest treenitusest, kuid jooksust saadav emotsioon ei lase aeglasemalt joosta. Kuid radikaalsus on hullumeelsus. Järgmistel jooksuvõistlustel püüan seda arvestada.
2016.a. kalendrisse olen eesmärgiks pannud 15 võistlust, kuid pean järgima ka asjaolu, et tõsisemaid jookse võiks olla 3-5 ning ülejäänud ongi naudinguga, st. tervisesport. Siis saab ehk suurema õnnetunde.
Eeskujud. Jah Eesti rahvaarv on väike ja talente tuleb sellest faktist tulenevalt vähe. Hämmastav on muidugi see, et sport läheb massidesse kahel võimalusel: kas sellega tegeleb palju harrastajaid (vaadake rahvaspordi üritusi) või siis on tipptegija(d) olemas. Kui orbiidilt tipptegija kaob, siis tavaliselt 20-30% harrastajate arv kukub.
Jõusaalis six-pack. Vot sellest fenomenist ei saa aru. My Fitnessi edulugu vaadates saaksid enamus seal käijates linna parkides jooksmise või kõndimisega sama efekti kätte (kui mitte parema). Raha jääb ka taskusse. Samas kas läbi lihaste pumpamise ka jõud lihastesse tuleb, see on omamoodi küsimus. Samuti Indreku sõnul ei anna ilusad kõhulihased kahjuks tugevaid seljalihaseid. Lihaseid on inimesel vaja reageerimaks olukorrale, mitte tugevuse tagamiseks. Vaadake näiteks loomariigis kiskjaid - vaevalt, et nad saaki püüaksid kui nad vormis ei oleks.
Omal ajal oli ühel saadud diplomil kõnefraas: Kui tahad olla ilus, tark ja osav, siis jookse! Pigem peeti siin silmas liikumist. Aga see on siiski õige, et aju vajab keha füüsilist liikumist - töö läheb paremini, enesetunne on parem, haigusi on vähem, meeleolu parem. Kes pole aktiivselt liikunud, siis soovitan - toimib!
Vormis püsimiseks vajab inimene kolme tegurit: liikumine x toitumine x mõtlemine. Panin nende kolme mõiste vahele korrutusmärgid. Üks tegur ei saa ilma teiseta (võimendus). Sa võid palju ju liikuda, kuid toitumine on alla igasuguse arvestuse, st. 0, siis kogu korrutis ehk vormis püsimine on 0. Samuti peab mõtlema positiivselt ja uskuma sellesse, mida teed, Mõtlemise alla läheb ka stress. Stressi on ka võimalik vähendada läbi liikumise. Füüsiliselt ja vaimselt vormis inimene on oluliselt vähem stressis.
See on lühidalt tervisliku ja õnneliku eluviisi alustala. Edukat liikumist kõigile...
