Skechersi suvejooks 2018

11. augustil toimus järjekordne Skechersi suvejooks A.Le Coqi spordihoone juures Tartus. Minu jaoks oli see esimene osavõtt sellest jooksust. 10 km distantsil oli lõpetanud jooksjaid 328. Eks ilm oli jahedam kui sellel suvel üldiselt, kuid kõige tähtsam et oma füüsise üle kurta ei saa. Jooksukilomeetreid on küll vähe, aga lõpuaeg 44.18 ja 75. koht räägivad enda eest. Viimased 3 km olid keerulisemad, aga pidasin vastu. Pulss oli taaskord kõrge – keskmine 184, maksimum 201. Palju on andnud juurde tõukeratta trenn ning lihtsalt liikumine värskes õhus.

Korraldusliku poole pealt väga hästi korraldatud jooks. Kõik detailid on läbi mõeldud, rada hästi tähistatud, toitlustus, pakihoid jms on paigas. Samas rajaprofiil on igaühele jõukohane. Arvestades ka, et stardimaks on võrreldes teiste jooksudega rohkem paigas ning hüved on samasugused.

Jooksu enda kohapealt olin stardis 325 ning jooksu umbes 3. km olin 75 ning püsisin sellel kohal kuni lõpuni. Taaskord sain tunda et 10 km ja pikematel distantsidel pole esimese km aja 4.00 midagi teha kui lõpuaeg on 50.00 ja rohkem. Mida ja kellele tõestatakse, sellest aru ei saa. Enda eesmärgi alla 45 min täitsin ära ning selle baasilt on hea hakata ettevalmistusi tegema sügisel toimuvatel poolmaratonideks (21,1 km). Annan endale aru, et endast 10-15 aastat noorematega on keeruline sammu pidada, aga enda vormi pealt esimese ¼ seas olla annab motivatsiooni.

Hämmastav on see, et Skechersi sarjas oli tänavu 2 jooksu 3 asemel ning sarja kokkuvõttes sain kahe jooksu peale kokkuvõttes 26. koha (92 osalejat läks arvestusse). Mõlemal jooksul sain kusjuures 75. koha. Jooksu distantsi pikkusi arvestades (kevadel 7 km ja suvel 5/10 km) on need jooksud jõukohased igaühele ning saab testida oma füüsilist vormisolekut – 5 km läbida vähemalt ajaga 25.00 ning 10 km läbida joostes, ilma kõndimata. Hästi korraldatud jooksul on see võimalik J

Investeerimisfestivali eel

1,5 aastat investeerimisklubis osalemist on jõudnud lõpusirgele ning ootamas on veel juuli alguses Investeerimisfestival.

Viimasel üritusel toodi välja fakte, mille kohta saab ainult aimu kui armetus seisus inimeste finantskindlus Eestis on (Eestis on tööealisi inimesi ca 590 000):
+ 10% kõrgema palga saajate hulgas osalemiseks on vaja saada 2000 EUR bruto.
+ 5% jõukate inimeste hulka kuulumiseks on vaja netovara (varaline seis miinus kohustused) 85000 EUR (uue korteri omamine Tartus või Tallinnas ilma pangalaenuta tähendabki juba 5% hulka kuulumist)
+ Eestis on inimesi kelle varade hulk on üle 850 000 EUR  2700 (0,5%).

Eks riigivalitsejatel on siin mõelda kuhu poole areneda ning teadmine et raha hulk ja vaesus / jõukus ei ole omavahel üks ühele seoses, on juba iseenesest kõrgem teadmine :), nagu ka teadmine et viina hind ja selle tarbimine ka seda pole :)

Veel toodi välja investeerimisklubi lõpuüritusel väärtused kuidas enda jõukust kasvatada:
+ Kuula neid inimesi, kes on olnud seal, kus sina täna oled!
+ Kuula neid inimesi, kes on jõudnud sinna, kuhu sina soovid jõuda!
+ Kui vastuvõtlik oled sa õpetustele? Kui vastuvõtlik muutustele!
+ "Kuidas" pole oluline, "Miks" on põhiline!
+ Toida oma mõistust! Liidrid on lugejad!
+ Võta vastutus oma elu eest!
+ Sa oled oma viie parima sõbra keskmine!

Eks need väärtused ole natuke sügavamõtteliselt, kuid kui neid rakendada, uskuge muutused on võimalikud ning investeerimine (ka väikeste summadega, kuid ajakuluga peab ikka arvestama) saab hoopis uue tähenduse (oluline on Miks!)!

Tallinna Sadama aktsiate märkimine

Majandusministri Kadri Simsoni 3 eesmärki riigiettevõtete börsile toomiseks on: läbipaistvuse suurendamine, maailmas tuntuse kogumine ning turvalise investeerimisvõimaluse pakkumine kohalikkele investoritele.

25. mail algas Tallinna Sadama AS 1/3 aktsiate märkimine börsil. Tänaseks on teada, et indikatiivselt on väikeinvestori miinimumjaotis 1000 aktsiat hinnaga 1,80 EUR, st. kokku investeeringuna 1800 EUR. Allpool toodud 7 plussi investeerimiseks ja 7 miinust mitte investeerimiseks (toetun 09. mai Äripäevale Madis Müür'i ja Harri Tuul'e seisukohtadele).

Plussid:
1. Kindel dividendiaktsia
2. Ettevõttel on visioon oma tegevuse laiendamiseks
3. Välisinvestorite huvi
4. Ettevõttel ambitsioonikas ja usaldusväärne juhtkond
5. Riigi osalus annab suurema kindlustunde
6. Börsi reeglistik aitab vähendada poliitilisi tõmbetuuli
7. Tegu on oma valdkonna tipu ettevõttega Eestis, kes tegutseb rahvusvahelises konkurentsis

Miinused:
1. Poliitilised riskid nagu Tallinna Veel
2. Ettevõte tehti tühjaks enne IPO-t. Riik võtab suuremas koguses dividende riigieelarve lappimiseks.
3. Dividendide mitmekordne maksustamine (eraisikul maksuvaba miinimum, ettevõttel investeeringu väike osatähtsus, mistõttu dividende topeltmaksustatakse)
4. Kaubaveod on viimastel aastatel mitmekordselt langenud
5. Alkoholiturism on välja suremas
6. Tulevikus tekib konkurent Tallinna-Helisingi tunneli näol
7. Olulise kasvumootori puudumine tegevusmahtude näol
8. Kinnisvaraprojektid Tallinna Sadamas ei pruugi kasumlikult realiseeruda

Paika pannes teesid investeerimisel:
1. Aktsiad on pigem orienteeritud dividendile kui väärtuse kasvule. Dividendimäär 6-8% on börsiettevõtte kohta korralik, kuid võttes arvesse inflatsioonimäära jääb alla minu kehtestatud tootlikkuse määra, milleks on 5% tootlus.
2. Kasumlikkuse ja rahavoogude seisukohalt igati korralik ettevõte. Samas käibekapital on viimasel kolmel aastal negatiivne, kuid selle katab ära positiivsed rahavood.
3. 95% bilansimahust on põhivarasse investeeritud
4. Transiidikeskuse müük sakslastele Hamburger Hafen und Logistikule. Ehk sakslased aitavad läbi Rail Balticu kaubavood liikuma panna.
5. Kuna investeeringu väärtus väikeinvestori portfellis pole kuigi suur siis sisenemise ja väljumishinda on raske paika panna.

Rahvaaktsia võib Tallinna Sadama aktsiast küll tulla, kuid professionaalse investori seisukohalt on olemas paremaid ja  atraktiivsemaid investeeringuid. Hind 1,80 EUR aktsia kohta peaks olema igaühele taskukohane. Olles juba mõnda aega investeerimismaailmas tegutsenud, siis esimese investeeringuna antud aktsiat ei soovita, kuid teiste investeeringute riskide hajutamiseks portfelli täiendamiseks on aktsia hea valik.

Pigem on antud IPO suunatud suuremahuliselt pensionifondidele ja välisinvestoritele, keda rahuldab stabiilsem dividenditootlus, sest nende investeerimismahud rahalises kontekstis pole võrreldavad Eesti jaeinvestoriga.

Ise märgin aktsiat enese profiilile sobivalt, kuid lähtun teesist "ostan ja hoian" ning minu portfellis on see pigem marginaalne investeering valdkonnans "transport - logistika".

Börsihai

02. oktoobrist 2017 algas Äripäeva ja LHV koostöös Börsihai mäng, millest võtsin osa ka mina. Põhimõte oli selles, et kes teenib 23. märtsiks USA börsiaktsiatega kõige suurema summa. Algkapitaliks oli 290 000 eurot virtuaalraha. Sain ennast proovile panna kas ahnus ja hirm saavad minust võitu. Vähemalt tunnetasin seda, et virtuaalrahaga ja päris rahaga investeerimisel on suur vahe, seega enda rahaga mängides oleksin kindlasti teistsugused otsused teinud.

USA aktsiaturg on põnev seetõttu, et kõik on ostetav - müüdav. Tehingute mahud on suured.  Samas valikute paljusus ajab silme eest kirjuks. Samas on ajastamine on hästi oluline. Heaks näiteks on Amazoni aktsia. Börsihai mängu alguses maksis antud aktsia alla 1000 dollari. Mängu ajal ületas aktsia piir ka 1600 dollari piiri, kuid lõpuks lõpetas 1500 dollari piiril. Nii suure volatiivsusega aktsia pakub ju emotsionaalselt suurt teenimisvõimalust. Reaalne teenistus on siis kui suudad õigel ajal osta ning õigel ajal müüa.

Kindlat strategist mul investeerimisel endal ei olnud, kuid panustasin kindlates valdkondades - pangandus, meditsiin, tehnoloogia. Kõik kolm sektorit on põneva teenimisvõimalusega. Pangandus on neist kõige väiksema võimalusega, kuid kindla tootlusega. Meditsiin on tulevikuala ning ka siin sain positsioone hoida. Ja kõige põnevam on tehnoloogiasektor. Jah ainult tehnoloogiakatsiatesse investeerides ei oleks võimalik kõrgele kohale jõuda, kuid oleks kindlasti edestanud keskmist portfelli. Ühe oskuse ma siiski õppisin. Panna paika kaotuse piirmäär (ntx -5%) ning siis müü aktsia, et vältida põrumist. Ei tohi armuda aktsiasse. See strateegia aitas mängu lõpus üldedetabelis tõusta. Lõpptulemusena sain 926 portfelli seas 176. koha ning keskmiseks tootluseks 6 kuuga 8,5%. Nädal varem oleks andnud portfell koha 130. koha. Viimasel nädalal avaldas aktsiatele mõju USA presidendi Donald Trumpi ähvardus kaubandussõja kohta. Paljud mängijad ei reageerinud antud uudisele ning see andis paljudele võimaluse. Õppetund mida veel Börsihai andis oli see, et turgu emotsioonid ei huvita. Ja suur kummardus Mikk Talpsepp'a ees, kes ülekaalukalt võitis Börsihai mängu, tehes 290 000 EUR portfellist 755 527 EUR suuruse portfelli. Selle jaoks on vaja head õnne, töökust ning oskuseid. Lihtsalt rahas olnud portfell maandus kohal 366. koha. Seega raha omamine on parem kui keskmine portfell, kuid erilist kirge / vaimustust see ei paku.

Olen aktiivselt investeerimisega tegelenud sügisest 2015 ning selle ajaga hakanud mõistma teatud seaduspärasusi. Kuna aeg ja raha alluvad loodusseadustele, mida juhivad inimeste emotsioonid. Samas on andnud ka Investeerimisklubisse kuulumine nii mõnelegi teemale / valdkonnale uue mõtte. Oma investeeringutes vastutuse võtmine aitab üha kiiremini liikuda finantvabaduse suunas. Börsihai mäng aitas ka investeerimise tõdedele lähemale, mis sest, et mängulises võtmes. Eks see aasta tuleb hakata portfelli ette valmistama lähenevale kriisile. Börsihai lõpuosas oli seda virvendusena juba tunda.

Seega tore kui on võimalus proovida virtuaalmängus kätt suuremate summadega õppides oskusi rahamaailma kohta. Raha ei huvita emotsioon ning raha allub kindlatele reeglitele. Seega kui uus Börsihai alustab olen taas mängus, võib-olla isegi mitme portfelliga.