Täna riigikogu valimiste õhtul kirjutan hilist kokkuvõte
2018. aastast. Eks see oli muutuste ja
vundamendi rajamise aasta. Kuna
teatud elukorralduste tõttu olen siiani elus edasi läinud üksi, siis tekkis
2018. a. alguses võimalus kodu soetada.
Mitte lihtsalt kodu, vaid kodu mis oleks minu moodi. Keskpärasus, mida Eestis on niigi palju, siis seda püüdsin niipalju
vältida kui minu võimuses. Võib-olla kirjutan kodu soetamisest isegi eraldi
peatüki. Vähemalt keskpärasust aitasid mul vältida sisekujundaja ja
objektijuht. Olen neile tõesti tänulik. Püüdsin sisustada kodu ehitada /
sisustada nii, et sellel oleks väärtus ka 10-15 aasta pärast. Kodu ehituse ja sisustuse
peale kulus julgelt üle 200 tunni. Ja rahulolu
tõstab just see et on ehitatud hinge ja armastusega. Ja nüansid, mis kodu
juures minu jaoks olema pidid on siin täidetud. Ehitasin ja sisustasin kodu põhimõtte järgi "Less is more".
Eelmistest suhetest naistega olen kokkuvõtvalt järeldanud 3
suuremat teemat – mees peab kodu omama, mees peab olema vormis ning mehe
teenistus peab olema piisav, et naine ei pea raha pärast tööl käima. Kõik kolm
valdkonda on toredad, kuid kõigi nimel peab ka vaeva nägema. Ja usun, et kõik 3
valdkonda on vähestel meestel ette näidata. Mina suudan need kõik realiseerida, kuid teadmisega et minust ei saa dressi, jope, tossu meest.
Kodu omamine
sõltub kui suur ja kus asub. Jah siin ma tunnistan, et armastus on suurem kui
materiaalsed väärtused, kuid armastus üksi saab otsa kui väärtused paigas pole. Jõudsin elus etappi, kus võisin osta sobiva
kodu, kuid oli palju asjaolusid igas müügipakkumises, mis oleks hinge kriipima
jäänud. Maja jaoks ei oleks ma veel valmis olnud, samas linna äärde maja
ehitamine väiksele krundile (all 5000 m2) ei ole investeering, vaid kulu.
Vormis olek. Mees
ei pea just kohe jõusaali minema, et sixbacki omama. Palju harjutusi saab ka
kodus oma keharaskusega tehtud. Samas varsti saabub kevad, kus saan keskenduda
jooksmas käimisele. Samas spordinarkomaaniks hakkamine ei kuulu ka minu prioriteetide hulka.
Raha teenimine. Nendest
kolmest teemast vist kõige emotsionaalsem,
kuid kõige olulisem ehk neist kolmest. Kodu ostmine oli veninud ka seetõttu, et
sissemakse oli vaja kokku saada ning investeerimisportfell vajas kasvatamist.
Sellel aastal tunnetan esimesi vilju investeerimisest nagu noor õunapuu.
Teadmine et iga järgnev päev on eilsest parem annab kindlustunnet ja rahulolu.
Eriti just seetõttu, et investeeringute on alusatud nullist ja on õpitud ka oma
eksimustest.
Investeerimisest.
Portfell kasvas 20%. Aasta viimane kuu oli ränk turgude volatiivsuse tõttu. Portfelli tootlus jäi aasta kokkuvõttes 3%
juurde, kuid kuna ma olen pikaajaline investor,
siis ei tee sellest numbrit. Jaanuar 2019 on see-eest 3 aastase
investeerimisperioodi kõige tulusam kuu olnud tootluse poolest. Inimesed
kardavad investeerimist, sest ajavad
selle segi spekuleerimisega.
Investeerimises on oluline ajastada soetushetke, spekuleerimises on vaja
ajastada nii soetushetk kui ka müügihetk. 2018.a. lisandusid portfelli Tallinna
Sadama aktsiad ja LHV võlakirjad. Kõik teised positsioonid said ka täiendust.
Rahul olen just sellega, et portfell suurenes olenemata sellest, et ma kodu
ehitasin. Siit saab ainult ülesmäge minna.
2019.a. saadavad dividendid vastavad juba minu ootustele. Eks saadavad
dividendid lähevad uuesti investeerimisse.
Investeerimisklubis osalemisega osalesin jaanuaris 2018
investeerimisgalal Cantervilla lossis ja juulis 2018 investeerimisfestivalil
Kallaste Turismitalus Harjumaal (Padise lossi lähedal). Jäin üldjoontes mõlema
üritusega rahule. 2018.a. sügisest investeerimisklubi aktiivselt enam koos ei
käi, vaid tegutseb interneti avarustes. Oli väga lahe periood mu elus.
Jooksmine.
Võistlusi oli möödunud aastal 12. Seda oli 3 võrra rohkem kui 2017.a.
Eesmärgiks on 15 võistlust aastas. Ma teen sporti vastavalt võimalustele nii et
jooksmise maht ei sega isiklikku elu. Paju lahingu aastapäeva jooksus olin taas
rajal. Olen ainus, kes kõik 25 korda on osa võtnud. Uute jooksude lisandusid Skechersi
suvejooks (10 km), Tallinna Maratoni 21 km ja Treilhunti Vooremäe 1000 (16 km).
Vormi saamise nimel osalesin ka
Pekist Priiks üritusel Otepäält Tartusse. Antud üritus oli intervall jooksmine
(5 min kõndimine, 5 min jooks – tempo 6:00 min / km tempo). Distantsi pikkuseks
oli 45 km ja lõpu aeg 5 tundi ja 45 min. Jäin tõesti selle katsumusega rahule.
Ühtegi raja rekordi parandust ei tulnud, aga see polnudki möödunud aasta eesmärk sest kodu ehitamine võttis oma.
Et 2018. a. oleks olnud rohkem iseenda jaoks tegin endale ka 2 kingitust –
sünnipäevaks tõukeratta ja jõuludeks
uue spordikella. Hindan kvaliteeti,
mitte kvantiteeti.
Meelehutus. Kinokultuur
jätkus oma tavapärases rütmis. Kokku sai 38 korda kinos käidud. Mõned head
filmid, mida tooksin esile olid „Kogu maailma raha“, „Punane varblane“, „Täht
on sündinud“, „Bohemian Rhapsody“. Teatrisse ei jõudnud, kuid kontserditel sai
käidud – Tanel Padar, Fix 50, Terminaator, Smilers ja Alen Veziko. Mulle
isiklikult meeldis kõige rohkem Smilersi kontsert. Teistega esinejatega tuleb
kuidagi taseme vahe sisse.
Raamatud. Kokku
sai neid kokku loetud 8. Oleks võinud rohkem, kuid kui mõttega raamatuid läbi
töötada, siis ei jõudnud rohkem. Iga raamat on oma jälje jätnud minu väärtushinnangutele – Erakordse elu
kood, Raha valitse mängu, Krahv Monte Cristo (neljas kord juba), Vastus, Ärata
endas hiiglaslik vägi. Raamaturiiul on täienenud nii mõnegi uue raamatuga, mis
tuleb 2019.a. läbi lugeda.
Inimene muutub selliseks nagu inimesed, kes on tema ümber ja milliseid raamatuid ta loeb.
Rahvatants. 2018.a.
läheb ajalukku juba seetõttu, et ühinesin rahvatantsurühmaga. Minu soov oli
näha, kas „karu pannakse tantsima“. Ja uskuge, pannakse. Läbi rahvatantsu saan
endale ka autentsed Maarja-Magdaleena rahvariided ning esinemiskogemuse.
Eesmärk on pääseda 2019.a. üld rahva- ja tantsupeole. Tants Tuljak on selge 😊
Tulles 2017.a. raamatus „Miljonäri Kiirtee“ toodud 3 FFF
juurde – Freedom, Fitness ja Family. Siis ka siin on arenguid toimunud.
Tegelikult on mulle on öeldud, et läbi nende 3 F ei saa olla õnnelik. Sinisilmsete
inimeste õnn seisneb liblikates kõhus. Õnn seisneb rohkem võimaluste ja soovide
tasakaalus. Huvitav on see, et mulle on ette heidetud, et miks ma oma võimalusi
tarbimiseks ei pööra. Teadke et minu puhul kehtib raamatus „Väike Prints“
toodud mõttetera, et kõige tähtsam on silmale
nähtamatu. Liigun vaikselt aga kindlalt oma eesmärkide poole.
Ka 2019.a. toob muutuseid, et saaksin aasta lõpus öelda, et
aasta läks korda 😊
