Püüan lahti seletada oma seose finantsmaailmaga. Olles finantsmaailmaga seotud juba 16 aastat, siis see on minu jaoks muutunud eluviisiks. Olen selles suhtes õnnelik inimene, et minu jaoks on finantsmaailm - töö, kirg ja hobi.
Miks selline arvamus, siis seletus on alljärgnev:
Ülikooli minnes 1998.a. ei avaldanud raamatupidamine erilist vaimustust. Muud (üld)ained olid põnevamad. Võib-olla ei suutnud õppejõud finantside valdkonda põnevaks teha. Minu jaoks seisneb põnevus finantsmaailmas seoste otsimises ja leidmises ning kõik on põhjus - tagajärg seoses. Mida mina raamatupidamise valdkonna hariduse mõttes ümber teeksin, sellest mõnes tuleviku blogis?
Teise kursuse jõulude ajal kinkis rühmakaaslane mulle jõuludeks raamatu "Eesmärk" (Goldratt, Eliyahu M.). Ma olen kinkijale seniajani selle eest tänulik. Seda raamatut võib lugeda kui ilukirjanduslikku teost või kui majandusalast raamatut. Selle raamatu peamine idee kannab mõtet, et äriettevõtte eesmärk on kasumit teenida. Kõik, mis toob raha sisse on kasulik, ja mis viib välja on kahjulik. Eesmärki ei tohi silmist lasta. Mina võin tänaseks väita, et see raamat muutis minu mõttemaailma ning soovitan teistelgi seda raamatut lugeda. Ka sel aastal sai see korra läbi loetud.
2002.a. algusest AS-s Nõo Lihatööstuses töötamisel oli põnev mitte niivõrd töö ise (müügiarvete kinni kandmine laekumiste näol, võlgade sisse nõudmine, arvete kausta panek), vaid pigem see, et ma sain tulemust ise mõjutada - hoida võlgade taset madalal. Õppetund äriettevõtte raamatupidamises on see, et müügiprotsess on siis lõppenud, kui raha on koju toodud.
2002.a. sai ennast registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) raamatupidamise ning spordiürituste korraldamise valdkonnas. Arvepidamise seisukohalt on FIE valdkonnas oluline kassapõhine aruandlus, st. kui raha liigub, siis tekivad tulud-kulud ning majandusperioodiks on kalendriaasta. Iga majandusaastale järgneva aasta 31. märtsiks tuleb maksuametile oma tulud ja kulud deklareerida ning kasum maksustatakse. Laias laastus iga aasta alustatakse nullist. FIE ja füüsilise isiku vahe on see, et FIE saab ka kulusid oma tuludest maha arvata, aga füüsiline isik seda ei saa.
2005.a. sügisel alustasin tööd sihtasutuses Valga Sport. Siin tuli alustada süsteemi ülesehitamist nullist. 2005.a. aastal valmis Valga Spordihoone, mis kuulub sihtasutusele. Tol ajal oli see üks esimesi enne buumiaegaseid spordihooneid Eestis. Järgmine aasta saab sellest 10 aastat. Kuna sihtasutus kuulub Valga Linnavalitsuse kontserni (avalik sektor), siis sihtasutuse raamatupidamine toimis(b) riigi raamatupidamise üldeeskirja järgi. Selle valdkonna peamine erinevus äriettevõttest on see, et majandatakse eelarve järgi. Sihtfinantseerimisena (toetusena) saadud vahendid tegevuskuludeks kantakse üldjuhul kohe tuludesse. Riigile peab aru andma kord kuus saldoandmiku näol. 2012.a. maikuus lõppes minu jaoks sihtasutuses töötamise faas poliitilise vastutöötamise tõttu.
2006.a. õnnestus peale 2 aastat taas ülikoolis käimist omandada magistrikraad majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialal. Miks mitte omandada juurde doktorikraad? Sellepärast, et ma ei kujuta end ette teaduse valdkonnas ning igapäevases elus pole finantsvaldkonna doktorikraadiga midagi peale hakata, sest paljud teemad finantsmaailmas seletab inimese jaoks lahti "isiklik kogemus". Kogemust ei saa teooriaga selgeks.
2006.a. märtsis sai lõpetatud FIE tegevus ja alustatud ettevõtjana - asutatud ettevõte RL Consult OÜ. Eesti maksusüsteem on positiivne selles mõttes, et väljavõtmata kasumit ei maksustata. Ettevõtjana teenuste osutamine on oluline mõtteviisi muutus. Ettevõtlust ei saa arendada palgatöötaja tasandilt, see hakkab takistama juhtimisotsuste langetamist. Suure kirega tööalases valdkonnas tegutsemine muudab inimest. Minuga on nii juhtunud.
Suur muutus tuli 2006.a. sügisel OÜ Audiitorbüroo RKT poolt - hakata audiitoriks. Suurimaks väljakutseks oli tühjalt kohalt audiitoriks pürgimine (koolis seda kahjuks ei õpetatud). Audiitori mõtteviis on (peaks olema) erinev raamatupidaja mõtteviisist. Audiitor kontrollib peamiselt ettevõtete majandusaasta aruandeid, et seal avaldatud finantsandmed vastaksid Eesti (kui kohaliku riigi) seadusandlusele ja arvestuspõhimõtetele. Ettevõtja üldjuhul soovib, et tema varad oleksid suuremad ja kohustused väiksemad, kuid audiitor hindab vastupidist situatsiooni, kas varad ei ole ülepaisutatud ja kohustused alahinnatud. See mõte on mulle andnud palju juurde nii audiitori ametist aru saamisel kui ka raamatupidamise korraldamisele teenuse korras. Audiitori valdkonnaga tegelen tänase päevani ning kuna selles valdkonnas saan tegeleda eneseteostusega, siis karjäär selles valdkonnas ka jätkub...
Üks seos veel finantsmaailmaga - minu isiklik finantsportfell - minu investeeringud. Selleks on mul olemas lapse ülikoolifond (kuigi mul lapsi pole, ei takista see mind ju antud fondi omamast), aktsiafondid (4 tk), II ja III pensionisammas. Need investeeringud on selleks, et aru saada kuidas finantsmaailm toimib ning kindlustada tulevikku ning saada isiklikku kogemust.
Kõik eelpool toodu kinnitab minu mõtteviisi, et finantsmaailm on mul töö-kirg-hobi. Selleks, et omal alal edukas nõuandja olla, peabki tegelema erinevate finantsvaldkondadega, et teemadega kursis olla ja tööst rõõmu tunda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar