04. aprillil
2020.a. möödub 1,5 aastat oma kodu soetamisest. Kirjutan
alltoodud postituses teemadest, mis on toimunud viimased 4-5 aasta Tartu
kinnisvaraturul ning teemadest mis kaanesid kodu ehitamisel. Allpool toodu on minu enda isiklik kogemus ja läbielatu
ning ei pretendeeri absoluutsele tõele - emotsioon on ju
igaühel erinev. Minu kodu on minu nägu ja lastud ehitada hoole ja armastusega
arvestades minu ratsionaalsust. Algul oli küll minu soov, et saaks
kodu valida koos kellegiga koos, kuid nagu ajalugu näitas, siis jäi palju
kompromisse seetõttu tegemata, arvestades minu võimalusi ja nõudlikkust (ei
soetanud ja sisustanud kodu põhimõttel "käib kah" või keskpärane). Samas
iga uus kodu (maja, ridaelamuboks, korter) tekitab uuena positiivset
emotsiooni. NB! Maaklerid kasutavad seda väga hästi ära 😊. (Samuti nagu autot ei osteta kütusekulu järgi).
Kirjutan
punktide kaupa nii on ehk kergem jälgida. Soovitus on alustada visioonist
ning kui on projektivalik tehtud, siis mõelda läbi esmajoones köök ja elektrilahendus. Tänapäeval soetatakse palju kodusid kahjuks paberilt.
Visiooni
loomine
Olin enese
jaoks loonud visiooni – milline peaks minu tulevane kodu olema –
ehitaja ütles et ta pole varem näinud sellist koduostjat, kes käis oma kaustaga
objektil 😊. Etteruttavalt võin öelda, et mu praeguses kodus on üle 90%
loodud visioonist täidetud. Olen selles mõttes rahul, et 100% visiooni taga
ajamine ei oleks õnnestunud, sest see on mu esimene kodu. Väga lihtne oleks
detailides eksida.
Samamoodi
aitas visiooni luua lapsepõlves läbi elatud elutingimused – ahiküte,
pesemine kord nädalas saunas, WC väljas kuivkäimlana, ruumi puudus, loomade
kasvatamisest tulenev ebamugavus. Ma ei kurda või ei heida ette oma lapsepõlve,
vaid ma ise soovisin kõike teha teisiti, sest ainult läbi heaolu luuakse uut väärtust.
Oluline oli mõista vanemate võimalusi ja mõttemaailma. Viinamarjad ei ole hapud
või kättesaamatud – paljud suruvad oma unistused maha, sest nad ei usu
piisavalt neisse. Samas need, kes olid suhelnud enne mu kodu soetust minuga, ei uskunud piisavalt minusse (PS! Egas ma ka ise kõike ei uskunud).
Kodu
omamine või üürimine
Raamatus "Babüloni rikkaim mees" oli välja
toodud mõttetera, et üks mehe ülesanne elus on pere jaoks kodu omamine.
Olin elanud 13 aastat üürikorteris. Investeerimise ja vabaduse
koha pealt on kõike soodsam üürida, kui välja osta. Kuid nagu tunnetasin
naistega suhtlemisel, siis minu "poissmehe" üürikorter (oli
mugavustega kööktuba koos magamistoaga suuruses 35m2) ei vastanud naiste
ootustele. Tegelikult olin ju kogu Tartus oleku aja (alates maist 2012)
vaadanud ringi kinnisvaraturul, kuid polnud sobivat leidnud. Sest
oli valida - kellegi vana või uus arendus. Samas kellegi poolt
sisustatud korteris tuleb leppida eelmise omaniku valikutega. Üürikorteri
vahetamine on oluliselt lihtsam kui (pangalaenuga) ostetud korteril. Samas
praegust kodu omades olen aru saanud, et selle hinna ja kvaliteediga kortereid
ei üürita välja ning samas oleks üüri hinnatase olnud mõttetult kallis.
Samas on
keeruline hinnata, kas kodu on investeering või kulu.
Samas kogu üürikorteri perioodi sain kasvatada oma investeerimisportfelli,
mis tänaseks päevaks toimib juba päris korralikult. Huvitav et rohkem
hinnatakse seda, mis on käega katsutav ja vähem seda mis on virtuaalne, kuigi kodu
pigem nõuab igapäevaselt investeeringuid, investeerimisportfell aga toodab rahavoogu.
Elukoha
finantseerimine.
Üldjuhul
võiks olla esimene sissemakse olla kuni 20% kodu müügihinnast. Samas noorpere (vanuses
kuni 35a) või noore spetsialisti (vanuses kuni 40a, kodu soetus A, B, C
energiamärgisega kodu) laenu saamiseks on võimalik kaasata Kreedexi käendus,
seega saaks 10% sissemaksega. Panga seisukohalt võiks teha enda
finantsvõimekuse test – kas 7% intressiga oleks laenu tagasimakse
maksimaalselt kuni 40% netosissetulekust. Muidugi kaaslase sissetulek
ning täiendav panditav vara tõstab finantsvõimekust. Noorte seisukohast peaks
hindama seda, et kui „liblikad kõhus“ periood läbi saab, et kas siis ollakse
võimelised koos laenu teenindama. Samas panka huvitab väga kas finantseeritava
objekti väärtus ajas kasvab, jääb samaks või langeb. Šveitsis antakse laenu ka
100 aastaks, Eestis maksimaalselt 30 aastaks. Tean, et kvaliteetselt ehitatud
betoon maja väärtus pigem ajas kasvab kui langeb. Seda iseloomustab kõige
paremini Warren Buffet’i mõte: „Hind on see, mis Sa maksad, väärtus on see, mis
Sa saad“.
Minu jaoks
oli oluline, et oma investeerimisportfelli ma ei puutu – sest selle
uuesti taastamine samale tasandile tähendab kaotatud aega. Samas vanemate
juurde täiendava tagatise küsimine ei tulnud ka päevakorda. Samas ei soovinud
ka ülejala teha. Kuigi jah esimese sissemakse kokku saamine võttis veidi aega,
kuid pangas läks laenu saamine piisavalt kiiresti tänu minu korrektsele oma
finantside haldamisele. Võtsin pangalaenu maksimaalse tähtajaga, sest alati
saab laenu varem tagasi maksta. Samas senikaua kui laenuintress on
madalam kui inflatsioon, saab keskenduda elus teistele väärtustele.
Finantsvõimekus
Samas finantsvõimekus
seadis ka omad piirid. Korralik maja maksab suurusjärgus 250 000 - 300 000
eurot (st. vähemalt 1500 EUR/m2) ja ei pidanud võimalikuks sellist
investeeringut teha. Lääne-Euroopa ja USA seisukohalt võiks kodu maksumus olla inimese
3-4 aasta sissetulek. Kuna Eestis on elatustase madalam võiks kodu maksimaalne
maksumus olla 5- 6 aastasissetulekut. Usun, et see on üsna objektiivne hinnang
inimeste krediidivõimekusele. Samas eestlastele on piltlikult kombeks
omada 200 000 EUR autot ja 20 000 EUR kodu, mis tegelikult võiks olla
vastupidi. Lähtusin endal kodu soetamisel sellest argumendist, et kodu
on püsiva väärtusega ja pikaajaline ning auto on tarbeese.
Asukoht
Kodule olid
asukohalised piirangud – Emajõest põhja poole jäävad piirkonnad oli välistatud
(Annelinn, Ihaste, Raadi, Jaamamõisa, Eesti Rahva Muuseum ümbrus) ning asukoha
poolest oleks kodu asukoht olla Tartu lõuna poolses osas. Üks põhjustest oli,
et kõik asuks käe-jala juures, et ei peaks kogu aeg autot või ühistransporti
kasutama. Linnast väljas elades on siiski vaja liikumiseks perele 2 autot (autode
maksumused tuleb arvestada kodu maksumusele juurde). Samas ei oleks tööstust
ligi (Tõrvandi), kõrgepingeliine, suurt maanteed. Samas tuleb arvestada, et
Tartu ümbruses toimub vilgas ehitustegevus, st. linna äärde soetatud kodu on
mõne aasta pärast päris korralikult linnas asuv.
Vanade
arendused ja hinnatase
Huvitav
on asjaolu, et paljusid eelmise buumi (2007 – 2008) ajal ehitatud maju ja
kortereid on tulnud praegu müüki sama m2 hinnaga, mis on praegu
uusarenduste hinnad. Arvestades 10 aastat tagasi keskmist palka ja nüüd, siis
on ostujõud praegu kõrgem. Paljudel tol ajal soetatud kinnisvara pangalaenu jääk
on võrdsustunud kinnisvara turuhinnaga, millest püütakse nüüd lahti saada. Oluline
on märkida, et 10 aastat tagasi ehitatud hoonetel puudub energiamärgis,
st. ülalpidamiskulud on oluliselt kõrgemad kui tänasel päeval ehitatud majadel.
Samas tänastel majadel on kõike tüüpilisem elamu „C“ energiamärgisega. Uskuge
1300-1500 EUR/m2 müügiga elamul ei saa olla „A“ või „B“ energiamärgist
(* ühel arendusel oli kirjas, et esitatud energiamärgis kehtib ainult 2
aastat). „A“ energiamärgis on passiivmaja ning siin ei piisa ainult maaküttest
ning müügihind on kindlasti üle 2500 EUR/m2. Samas 2007-2008 ehitati ka kehvema kvaliteediga materjalidest rohkem.
Elukoha tüüpide võrdlus ja kodu planeering
Imelik,
et kinnisvara turul ostetakse kõike mida kätte saab. Peamine müügi-ostu
kriteerium, et kui Te praegu ei osa, siis jääte päris ilma. Arvestamata
kinnisvara asukohta, praktilisust, ehituskvaliteeti, planeeringut,
energiamärgist. Ja seda kõike käsitlen alljärgnevana nii korteri,
ridaelamuboksi kui ka maja seisukohalt. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Mart
Kalm ütles ühes intervjuus, et kodu planeering paneb paika seal elamise energeetika.
Kui korter on näiteks 100 m2, millest esik ja koridor on 30 m2 ja
lastetoad alla 10 m2, siis on midagi viltu (rõhk on pandud
üldruumidele, mida ei kasutata piisava koormusega). Samas soovivad kõik kinnisvara
arendajad läbi arhitekti silmade silma paista atraktiivsuse ja unikaalsusega.
Uskuge mind vähestel arendajatel on see õnnestunud. Objektid vähemalt Tartus ja
linna lähedal hakkavad planeeringud korduma.
Elekter. Tegelikult kui on juba teada kodu planeering,
siis võiks läbi mõelda elektrilahenduse, juhul kui saab sel teemal veel kaasa
rääkida. Pigem olgu mõni pistikupesa rohkem kui vähem. Samas kui kodus on koridor
üle 2 m pikk, siis võiks olla veksellülitid. Pistikute lahendus on
eraldi lahendusena nii suures toas televiisori taga, kabinetis kui ka
magamistoas. Suures toas ja magamistoas lahendasin valgustuse läbi dimmertatavate
valgustite. Televiisori taha lasin panna 8 pistikupesa. Uskuge kõik need
lähevad käiku. Kabinetis on minimaalselt vaja kirjutuslaua ümber 6-7 tk. Lasin muuta tubades ka valgustite asukohta ning lisasin kohtvalgusteid juurde.
Köök on kodu süda. Enamik planeeringuid on avatud köögina.
Ise oleksin eelistanud eraldi ruumina kööki, kuid saab ka avatud köögiga
hakkama. Üldjuhul on planeeringu viga see, et köögi jaoks jäetakse liialt väike
pind, kuhu peab ära mahutama külmkapp, nõudepesumasin, pliit, ahi, kubu. Samuti
peab olema piisavalt tasapinda. Õige tulemuseks soovitan kasutada
sisekujundajat, kes oskab näha proportsioone ning soovitada õigeid materjale ja tasapindade ja köögitehnika asetust.
Palju
tehakse kodudesse nurgataguseid ja väikseid panipaiku. Mis eesmärki need täitma
peaksid? Parem teha üks korralik ruum või tuba, mitte ei hakka panipaikadega
tubade suuruseid väiksemaks tegema. Korraliku suurusega tuppa on võimalik tellida
korralik kapp või riiul kuhu saab asjad hoiule panna.
Samamoodi
on planeeringutes tehtud teravnurgad või kaares seinad, mitte
täisnurkadega tubasid. Üldjuhul jäävad need alakasutusega või siis tuleb
tellida erimööbel. Või siis on tubadel mõistlik suurus, aga tehakse ristkülik,
kus on piklik tuba, aga ei saa korralikult ära paigutada voodit, lauda ja
kappi.
Garderoobid on kõige efektiivsemad kui on see on integreeritud ruumi,
mitte eraldi ruumina. Ka ainult riidekapp ei ole efektiivne. Eraldi ruum annaks
efekti siis kui see oleks vähemalt 6-8 m2 suur. Tavaliselt on see alla
4m2. Nii väikses ruumis läheb pool pinda ju kaotsi tänu sellele, et inimene peab
ka sinna ruumi ära mahtuma. Samas ettevaatlik peaks olema ka erimööbli tegijatega - paljud on siiski ainult müügimehed.
Samuti
kas liiga väiksed või liiga suured rõdud. Väike rõdu on alla 3m2 ja suur rõdu (terass) on üle 15m2.
Kumbki on olemuselt ebaratsionaalne - esimest ei saa kasutada sihtotstarbeliselt
ning suur rõdu kasutamine jääb suure tõenäosusega ala kasutusega. Või kui rõdu
ongi mõistliku suurusega, siis liiga kitsas selleks, et seal elu nautida
(istuda 4 inimesega). Kõrgematel korrustel terass on küll taevale (loe
päikesele) lähemal, kuid talvel pole lund kusagile panna. Samas tuleb
tähelepanelikult jälgida kas rõdu on arvestatud korteri pinna sisse või mitte.
Läbi selle langetatakse korteri müügi m2 hinda.
Saun
vs vannituba. Seda võib ka pesemisruumiks
nimetada. Olen näinud ridaelamubokse suurusega 120m2, kus polnud
sauna. Miks nimetan ka seda ruumi pesemiseruumiks, sest osades kodudes on see
alla 4m2 suur ruum. Minu arust on see ruum just see, kus luuakse emotsioon
hommikul terveks päevaks või õhtul magamaminekuks. Kui see ruum on väike, siis
see hakkab ängistama. Saunaks on vaja leiliruumi. Ka siin on arendaja
erinevalt lahendanud. Leiliruum alla 2m2 ei ole mugav
lõõgastumiseks. Samas püütakse võimalusel nii saun kui ka vann paigutada ühte ruumi. Samas alla 100m2 kodusse ei ole mõistlik mõlemat paigutada.
Saunakeris võiks olla ka moodsam, st. kas seinalt juhitav või läbi äpi,
kuid mitte kerise juurest nuppudega reguleeritav (odavam lahendus). Vannituba
ei sobinud mulle, sest minu jaoks on ebamugav vannis duši all käia. Saunakerise juures on oluline ka selle võimsus - mul on 8kW 2,8 m2 jaoks. See on minu jaoks paras. Väiksem keris ei oleks piisav olnud.
Vannitoas on oluline ka äravoolutrapp. Kui vähegi kannatab pange renntrapp. Seda tuleb muidugi ehitajale öelda ehituse alguses, kuid uskuge selle töökindlus ja ilu on oma hinda väärt.
Arenduste puhul ei ole mõeldud vannitoas ribiradiaatorite ehk käterätikuivatite peale. Ei tea mismoodi peale pesemist see rätik kuivaks peaks saama. Pidevalt rõdule kuivatama viima.
Järgmise pidepunktina panipaiga olemasolu. Ridaelamuboksis on tavaliselt välisukse juures kamber kuni 3m2. Peale muruniiduki ja jalgrataste sinna ju midagi rohkem ei mahu. Samas muruplats mida niita, asub teisel pool maja (järelikult viiakse muruniiduk platsile läbi suure toa). Uutes kortermajades on tavaliselt panipaik samuti soklikorrusel maksimaalselt 2-4 m2. Samas keldri otstarbekust sel ei ole (liiga soe ruum).
Majadel
ei ehitata enam keldrit. Panipaigana kasutatakse kas garaaži või siis
tuleb abihoone eraldi ehitada. Uuema aja mood on parkimiskoha ja panipaiga eest
küsida täiendavalt raha (tavaliselt see läheb läbi, sest ostja emotsioon on
juba laes 😊). Samas arvestage panipaik ja parkimine korteri hinna sisse, mis on tegelikult ju marginaalsed (10% ringis) kodu maksumust arvestades.
Trepi olemasolu.
Usun et selles küsimuses jagunevad arvamused kaheks – ühed pooldavad ja teised
mitte. Tänapäeval on ka populaarne ka isegi kortermajas ehitada korter läbi
kahe korruse. Puhtalt emotsionaalne otsus, ratsionaalsusega vähem
pistmist. Eriti just kui on tegemist laisa inimesega. Samuti võiks keelustada,
et treppi ei ehitata kui elamispind on alla 120 m2. Olen näinud ka planeeringuid,
kus 70m2 korterisse ehitatakse läbi kahe korruse trepp – trepikoda moodustab
vähemalt 7m2 pinda, mis on ebaratsionaalne. Samas pensionieas pole trepp liikumisel
kõige praktilisem. Samas ehitada horisontaalselt veidi suurem pind ilma trepita
elamispind kui kitsama pinna trepp ning kahe korruselisene. Paljude jaoks on trepp vajalik selleks, et allkorrusel oleks elu ja ülalkorrusel puhatakse. See tundub algul vajalik, kuid pikas plaanis ei ole see vajalik.
Uutes majades on valikuliselt ehitatud ka lift. See
on kindlasti boonuseks, kuigi seaduses on kirjas, et see on vajalik alates 5.
korruselistes majades. Uskuge see on tõesti lisavõimalus, mis aitab
elukorraldust mugavamaks teha. Nii lastekärudega või poest tulles kottidega
liikumiseks.
Tubade planeering.
Paljud müüvad planeeringut päikese poole. Teadke et valgus ja soojus on
tähtsad, kuid juba „C“ energiamärgisega lähevad toad päikese käes piisavalt
soojaks (loe palavaks), kus see hakkab segama igapäeva elamist. Mis mõte on
tõmmata ruloo ette, et tuba palavaks ei läheks ning elada pimedas.
Samuti on oluline ukse asukoht ruumis. Ühes toas lasin ust nihutada, sest varasemas planeeringus avanes uks keset seina, kus mõlemale poole ust jäi ruum, mida oleks väga raske täita (kivi arhitekti kapsaaeda).
Uksed.
Uksed on sisustuselement, mis on pidevalt kodus kasutuses. Seetõttu on oluline,
et need oleksid kvaliteetsed. Mina lasin oma ustel panna peidetud hinged,
magnetlukud ja ka ukse käepidemed vahetasin võrreldes standardlahendusega ära.
Autode parkimine. Tavaliselt küsitakse selle eest eraldi tasu juba. Suurte
korterite puhul on boonuseks 2 parkimiskoha olemasolu. Kurb on see, et kuna
maja juures on vähe ruumi, siis on üldjuhul parklakohad kitsad. Samuti ei ole
arvestatud ka saabuvate külalistega.
WC nüansid. Ka siin on eri
lahendusi. Lisaboonuseks on 2 WC olemasolu suuremas korteris. Samas väiksema WC
planeerimisel eelistaksin seda, et WC uks avaneks külje pealt – siis oleks ühes
otsas WC pott ja teises otsas normaalmõõtmetes kraanikauss. Otsast avanev WC
uks seab valiku ette väiksema kraanikausi, mida on ebamugav kasutada. Samas
jätsin praegu ehitaja poolt paigaldatud äärega WC potid, kuigi kaasajal on ilma
ääreta WC-potid olemas, mis WC poti puhastamist kergendab. Vaikselt sulguvad WC poti
kaaned on vist juba loomulik kaasaegsetes arendustes. WC võiks siiski ka olla
bideedušš – lisaboonusena (seda pidid kasutama arstid ja välismaalased).
Arendaja
ja ehitaja
Enne
investeeringu tegemist tuleks arendaja ning tema poolt välja valitud ehitajale
teha taustauuring. Üldiselt on internetis piisavalt infot arendaja eelnevate
objektide, finantsnäitajate, juhtkonna, kogemuste kohta. Üldjuhul tuleb selgeks
teha, kas ehitatakse müügiks (teadke selleks hoitakse materjalide ja
kvaliteedi arvelt kokku) või ehitatakse reaalselt kellegile kodu.
Üldjuhul alla 5 miljonilise aastakäibega arendaja / ehitaja pigem
klassifitseerub müügi peale. Oluline on arendaja juures ka see, et kas saab
kaasa rääkida materjalide ja planeeringute teemal. Seetõttu tänan ka ehitajat
selle eest, et peale seinte, WC pottide ja leiliruumi läks kõik vahetusse.
Arendaja
ja ehitaja oluline kriteerium on ka nende vaimne võimekus. Milliseid
lahendusi on pakutud ja kas neid on võimalik vahetada? Üldjuhul saab aru
materjalide kvaliteedi ja hinna järgi aru tegelikust kodu väärtusest.
Sisekujundaja
Mina
kasutasin oma kodu sisustamisel sisekujundajat. Antud asjaolu tingis see, et
kuna kodu ehitati suures osas veebruarist augustini, siis tööalaselt ning ka
isiklikult ei olnud ajapuudusel võimalik osaleda materjalide ja värvide
valikul. Ma olen väga tänulik oma sisekujundajale, kes tegi peamised valikud
minu eest, et kodu oleks ühes tükis tervik. Siia kuulus nii köögimööbel,
parkett, seina ja laevärvid, efektseinad, garderoobikapid. Arvestades kodu
maksumust, siis sisekujundaja summa on marginaalne arvestades lõpptulemust.
Sisustus
Olen kodu sisustanud elemntaarsega -köögimööbel, suure toa diivan, magamistoas voodi ja garderoob ning kabineti sisustus. Kodu sisustamisel peab lähtuma üldisest kontekstist. Ei saa odava mööbliga sisustada kõrgema kvaliteediga ehitatud kodu. Seega olen sisustanud tasa ja targu. Palju jääb ka tulevase kaaslase valida, sest põhiasjad on soetatud, milles ma hinnaalandust ei teeks. Üldjuhul pool kodu maksumusest läheb sisustuse peale. Enne uue kodu soetamist käisin naabermajas sooviga soetada sama planeeringuga korter. Kuigi nii mees kui naine olid tegevad kinnisvara valdkonnas, ei suutnud nad mulle oma kodu müüa. See lihtsalt nägi "odav" välja. Palju oli standard lahendusi ja korteri sisustus ei olnud kooskõlas ümbritsevaga.
Ülalpidamiskulud
Korteri kommunaalkulud vastavad minu
ootustele. Arvestades küttekulu – 88m2 suurusega korteriga on selle talve
küttekulu (maja on ühendatud linna keskküttesüsteemi) 40-45 EUR, mis on tõesti soodne („C“ energiamärgisega hoone). Tartu
linnas on joogivesi küll kvaliteetne, aga muu tarbevesi on katlakivi täis.
Seega peaks olema igal kodul ka kodufond, mille suuruseks on suurusjärgus 4%
kodu turuväärtusest. Selle raha abil saab katta jooksvad hooldus- ja
remondikulud. Tervele majale vee pehmendajat ei saa panna, sest paar korterit on sellele vastu.
Kokkuvõte
Kodu soetusega saabus uus eluetapp mu
ellu. Kodu ehituse- ja sisustamisele kulus minimaalselt 200 tundi. Aga lõpptulemus
on seda väärt, arvestades et see on mu esimene kodu ning ehitaja jõudis rohkem
küsida kui mina vastuseid anda. Ülalpool toodud nüansid olid peamiselt, millele
oli vastuseid vaja, kuid uskuge kõiki detaile pole siin välja toodud. Oma maja
ehitamisel oleks nüansse oluliselt rohkem Tänud ehitajale osutatud panuse eest,
sest ma polnud kõige lihtsam klient, kuid ma sain endale kodu, mida soovisin
nii kvaliteedi kui ka energeetika poolest.
Ja neile, kes ei uskunud minusse - suured asjad võtavadki aega, eriti kui lõpptulemus on ootamist väärt. Surve all olemisega tavaliselt head lahendused ei teki.
Loodan et nii mõnigi minu blogi lugeja saaks ülaltoodud näpunäidetest kasu oma kodu soetamisel ja sisustamisel.