Minu esimene poolmaraton

Täna, 01. oktoober 2016 läheb ajalukku minu esimese ametliku jooksu poolmaratoni läbimisega. Distantsi pikkus siis 21,1 km. Viimane ettevalmistav trenn sai tehtud selle nädala teisipäeval. Ülejäänud aeg kulus vaimsel ettevalmistusel, st. raja profiili analüüs ja vaimne ettevalmistus. Nii pikka distantsi ma polnud aja peale jooksnud üle 7 aasta. Miks 21, mitte 10? Sest pikemal distantsil saab jooksu kiirust paremini reguleerida ning ka kiiruslikku vastupidavust ei ole nii palju vaja. 10 km peal pead algusest lõpuni pingutama.

Jooksu eesmärk oli rada läbida 1:45 ning iga minut alla selle on boonuseks. Ja kui tuleb alla 1:40 siis võib lugeda jooksu suurepäraseks kordaminekuks (tänase ettevalmistuse juures :)). Ja teine eesmärk oli mitte lasta nõrkusel tekkida (nii vaimsel kui füüsilisel) ja joosta kogu rada. Siiski oli ka 3. eesmärk - tulla esimese 200 hulka.

Ilm oli päikseline, kuid tuuline. Arvan, et oli ainus "kubujuss" rajal - müts, kindad, pikkade varukatega pluus, poolpikkad jooksu püksid ning ka "säärised". Lisaks ka päikseprillid. Jooksu lõppedes sain aru, et olin teinud õige valiku. 11 km paiku umbes 1 km ulatuses tuli ka vihma, millega paljud nö lühikestes jooksuriietes jooksjad lõivu maksid.

Jooksu kulg. Kuna kokku on kilomeetreid 21 ja jooksin pulsikellaga, siis kõikide km vaheajad on automaatselt kellas salvestatud. Kuni 14km-i jooksin ühtlases tempos 4.37 - 4.42 min/km. Joogipunktides kulutasin 5-10 sekundit. Peale 15 km (kust hakkab tõeline poolmaraton) läksid km ajad 4.43 - 4.45 min/km. Ja siis see tuli - Lossi tn tõus, mida olin nii kaua oodanud - kõrgustevahe 30 m 150-200m jooksul. Ikka pidin 30 m kõndima, kuigi seda eesmärki polnud. Ja viimase jooksu km suutsin joosta 4.37 (poolenisti allamäge). 5 km vaheajad spordikella alusel: 23.29, 23.29, 23.23, 24.46. Ühtlane tempo. Kohtade poolest olin 10 km vaheajapunktis 135. (ametlik vaheaeg 46.44) ja lõppaeg 1:39.57 ja kohaks 126.  No mis ma oskan öelda - SUUREPÄRANE :). Kokku lõpetajaid 657, oma vanuseklassis 18 (M35 vanuseklassis lõpetajaid 80) ning 5 naist jäi ettepoole (kokku naisi 201). Suutsin enam-vähem stabiilselt oma kohta hoida ja tasapisi ettepoole tõusta. See ka õnnestus.

Tulemus diplomi näol

Õnnelikuna finišis

Südametööst / Pulsisagedusest. Püüdsin alguses natuke tagasi hoida, mis ka õnnestus 5 km-ni. Edasi läks siiski pulss üles ning jooksu lõpuks keskmine oli 185 lööki/min, maksimaalne 199 lööki/min. Sellise pingutuse järel ok, sest võrreldes aasta algusega on pulss stabiilsemaks muutunud ja allapoole tulnud. Ja raskustunnet rindkeres ei tekkinud. Pigem tekkis raskus jalgades, sest polnud nii pikka distantsi tükk aega jooksnud.

Tähelepanekud jooksust. Tasa sõuad kaugele jõuad. Ütleme nii, et esimesed 50 jooksjad on nö "elukutselised" ja peale seda näed igasuguseid jooksjaid - kes on oma vormi ülehinnanud ning samas on ka riietusega alt mindud (eriti tänase tuulise ilmaga, jah temperatuur on +12 kraadi, kuid tuuleindeks tegi oma töö). Jah vähem riideid - väiksem takistus, kuid jooksu katsumus on 1,75 tundi, mis soovitavalt nõuaks ettevalmistust. Samas on tervisesportlastel tempo valik ebaühtlane - mäest joostakse all pika sammuga ning tõusudel jäädakse praktiliselt seisma. Ei leita oma rütmi. Ajaga on ka jooksjate tase kehvemaks läinud - samal jooksul 20 aastat tagasi sain ma 10 km jooksus 36.20-ga 36. koha, nüüd oleksin sellise ajaga 10. koht.

Mulle meeldib see, et jooksjaid on küll juurde tulnud, kuid jooksjate füüsiline ettevalmistus jätab soovida. Alla 2:00 jõudis joosta 460 jooksjat (s.o. natuke all 6 min/km). Üheks põhjuseks on see, et koolides pole kehaline kasvatus enam popp. Ühiskonna suhtumine peaks selles mõttes muutuma - väiksem liikumine, nutitelefon ja rohke söömine ei ole popp. Haigekassa ei jõua seda koormat üleval pidada.

Herbalife jooksjad - neid vist oli 1/5-1/4 kogu jooksjate hulgast. Igal juhul jäid nad silma. Mingi uus suundumus Eesti tervisesportlaste hulgas. Kahjuks ei oska kiita ega laita, sest ainult toitumise reguleerimisega (sh. kapslid) vormis ei püsi. Pole isiklikult antud valdkonnaga kursis. Selleks on vaja toitumine x liikumine x mõtlemine. Kui üks nendest kolmest on 0, siis on kogu ahel 0. Aga tore siiski et nii mõnedki on liitunud süsteemiga. Mitmekülge toitumine annab ka kõik eluks vajaliku.

Kiidan tempomeistreid. Nägin 3 tempomeistrit lõpetamas ning kõik nad suutsid oma ajast kinni pidada. Tempomeister Valdo Jahilo läbis maratonidistantsi täpselt 5:00. Muidugi ta lõpetas üksinda - kiiremad olid eest läinud või siis aeglasemad olid maha jäänud. Kiitus talle. 21 km kiidan Margus Pirksaart (1:30 tempomeister, täpsus 2 sek), Margus Merivälja (1:45 tempomeister, täpsus 41 sek) ja Kristel Vallaste-d (2:00 tempomeister, täpsus 0 sek).

Rada. Selles mõttes hea rada, et täies pikkuses üks rada (ei ole ringe). Joogipunktid ja turvameeskond toimis ning ka kaasaelajaid jätkus. Samuti peaks raja profiil olema igati jõukohane. Soovitus korraldajatele, et 35-37 km peal maratonidistantsil ja 16-18 km peal poolmaratoni distantsil võiks olla ajavõtt, et saaks hinnata konkurente palju nad ajaliselt tõelises katsumuses ära kukkusid.
Raja juures meeldis see, et 21 km ja 42 km kattuvad. Kuigi jah jooksjad ei näe selja tagant, et kas joostakse 21 või 42, kuid koostöös saavad mõlema jooksudistantsi läbijad edasi.

Uued eesmärgid. Tänane jooks andis niipalju impulssi, et treeninguid jätkata. See aasta plaanis veel 2-3 jooksu ning siis saab hooaja lõpetada. Aasta pärast linnamaratoni eesmärk on alistada 1:35 piir. Küll see tuleb kui väga tahta.

Kits kui intelligentne loom

Antud postitus baseerub kitsele ning tähelepanekutele, mis kaasneb selle loomaga.

Kitsed said meil maale võetud 2009.a. lõpus. Esimene kits (nimeks Kiku) pidi olema pruuni värvi, aga see pruun oli "vaesusest". Kitse pruun karv oli tingitud sellest, et ta oli karjas peksukott ning kõrvaleheidetud. Sellisel juhul kits ei suuda enese eest hoolitseda ja kogu energia kulub enese elus hoidmisele. Kits Kikul sündis 3 talle, millest ta ühe eemale tõukas - puhalt füsioloogiliselt (24 tunni jooksul). 3 talle toitmine 2 nisa abil on keeruline ettevõtmine. Samas tähtsam on liigi säilitamine, mitte karja suurus. Ellu jäävad ainult tugevamad (kahju et inimühiskonnas on vastupidi). Tallede nimeks said Tiku (kits) ja Taku (sokk). Alltoodud pilt kits Tikust 2 kuu vanusena.

Kits Printsess 2 kuu vanusena

Igal kevadel toimub karja juhtkitse proovile panek liidri positsioonil. Esimesel aastal sai kits Tiku vana kitse käest peksa. Kuid järgmisel kevadel positsioon muutus. Kitsekarjal on esikohal kits, mitte sokk. Sokk pigem ajab karja närviliseks, sest kits ei otsi sokku kogu aeg, vaid lühikesel ajaperioodil sügisel. Ülejäänud aja ajab kits soku minema. Samuti on kitsekarjas hierharhia võrreldes lambakarjaga. Sama on ka kristlikus ja katolikus maailmas. Kristlikud inimesed maetakse samamoodi olenevalt staatusest (vaadake erineva usuga surnuaedades ringi), katolikus usu järgi maetakse lahkunud positsiooni järgi. Hierharhia karjas on oluline karja jätkusuutlikkuse seisukohalt. Juhtkits (tugevam) saab esmalt söögi, paremad magamis- ja söögikohad, tal kasvavad tugevamad talled, inimese poolne esmane tähelepanu jne. Samas kui igaüks teab karjas oma kohta püsib kari ka koos. Kits ei ole keti loom - pigem hoida teda koplis või aedikus, kui keti otsas. Samuti on kari oluline seltskonna mõttes - kits talub halvasti üksindust. Seega vanemale inimesele sobib kits seltskonna mõttes hästi.

Toitumine. Kitse põhitoiduks on hein, kuid kui võimalik, siis mitte kultuurhein. Kuivatatud heinast meeldib talle leheline pehme hein, kuid kui mõni ohakas, malts sisse satub siis see on kui magustoit. Karjamaal ei söö kits järjest oma piirkonda puhtaks nagu seda teevad lehm või lammas. Kits on pidevas liikumises. Kits on hirvlastega sama päritolu - hirve ninas on 300 miljonit retseptorit lõhnade tundmiseks, inimesel 5 miljonit. Kitsel on haistmismeel olulisel kohal. Samas käib neil suhtlemine läbi nuusutamiste. Läbi nuustamiste leiab ta endale vajalikud taimed karjamaal ülesse - malts, ohakas, orashein. Hästi meeldib mahajäetud karjamaa, kus need taimed kõik kasvavad. Kultuurhein, võilill, timut jms ta sööb, kuid mitte põhitoiduna. Samuti oluline toiduratsiooni osa on puutüved, lehed ja oksad (kask, mänd, kuusk, paju). Eriti hästi maitsevad õunapuud ja marjapõõsad. Põhimõtteliselt on kits elu hävitaja. Talle meeldib taimest see osa, mis on suunatud kasvule (sh. seemned). Samas ka aedvili ja teravili on olulised toidukomponendid. Kits sööb inimesele vastupidiselt - ennem süüakse magustoit (mineraalained, leib, teravili), siis praad (kartul, porgand, nö umbrohi, oksad) ja kõige viimasena supp (tava hein). Pajuoksa suudavad kitsed ära puhastada nii lehtedest kui puukoorest niimoodi, et jääbki alles kooritud puu täies hiilguses. Suuremate puude (sellised mis siiski tormi tagajärjel murduksid) mahavõtmisel vigastatakse puutüvi ümberringi ning oodatakse tormi ning puu ümberkukkumist. Samuti suudab kits seista ka kahel jalal, et saada kätte parem sööta kõrgemalt.

Samuti on kits puhas loom. Ninaga sorteeritakse sööt läbi ja mis ei maitse, see jäetakse järele. Mahakukkunud leivaviil ei sobi enam söögiks. Vett ei juua, kui see pole puhas ja õigel temperatuuril (külma vett ei jooda). Kui teraviljal on kõrvallõhn, siis pikapeale näljaga süüakse ära, kuid suure isuga alguses ei sööda. Kuivatatud heinas sorteerimise käigus süüakse ennem ära paremad palad ja alles siis ülejäänud. 

On olemas kõnekäänd: Kits kahe heinakuhja vahel. Antud kõnekäänd peab paika. Kui panna kahele kitsele sama sööt erinevatesse nõudesse, siis on kogu aeg hirm, et äkki teine sai midagi paremat ning peab kontrollima pidevalt mis teisele anti või kui palju anti. Loomalik kadedus eksisteerib. Samuti eksisteerib ka otsustamatus. Kui inimene karja ees on, siis on valiku langetamine vastavalt inimese soovile, kuid omapäi on otsustamatus suur.

Talvitumine. Kits on harjunud ka talvise ilmaga. Kõik mis on uudne (nagu lumi), siis see teeb nad ettevaatlikuks. Talvel sündinud tallede jaoks on olulised esimesed paar tundi - et nad saaksid kuivaks. Nende karv on võrreldav naiste naaritsanahksete kasukatega. Kui loomal on soe karv ja kõht piima täis, siis ei ole muud muret kui ainult kasvada. Kitse jaoks ei pea olema laut soe - pigem jahe laut on meeldivam. Kits vahetab karvkatet. Talveks kasvatab kits endale selga sooja kasuka. Samuti suurte külmade korral ajab karva turri - õhk on väga hea soojusfaktor ning vajadusel aetakse karvkate rasuseks - rasv on samuti hea soojahoidja. Oluline on, et kitsel oleks liikumisruumi ja kuiv koht, kus ta saab magada. Suveks vahetab kits kogu karvkatte.

2014.a. detsembri sündinud talled 1 kuu vanustena

Kitsepiim. Kits on kordades väiksem kui lehm, seetõttu ta sööb vähem kui suur loom. Samas annab ka samapalju vähem piima. Kuid seejõuures annab kvaliteetset piima. Ekslik on arvamus, et piim on rasvasem kui lehmapiimal. Pigem kitsepiima rasv on väiksema konsistentsiga, mis on organismile paremini omandatav ning kitsepiimast omandab inimene 2/3 ja lehmapiimast 1/3. Üldjuhul on kitsepiim toitvam, sest kits paneb karjamaal iseendale söödaratsiooni kokku, lehm sööb järjest eneseümbruse tühjaks. Seega kits muruniidukiks ei sobi võrreldes lehma või lambaga. Inimorganisimile on kitsepiimas rohkem vajalikke komponente kui lehmapiimas.
Samas lehm oma suure piimaanniga on kapriissem igasugu haigustele kui kits. Samuti kitsega ei juhtu midagi kui lüpsmise kellaaeg nihkub või lüps jääb vahele (mitte tipp-perioodil muidugi), kuid lehmal tekib udarapõletik. Vanaema kitsepiima imelik maitse tulenes paljuski söödast ja hoitingimustest. Kui kits saab enese eest hoolitseda ning lisaks heinale ja veele on lisaks kõik muud lisaained olemas, siis kitsepiimal olulist lisamaitset võrreldes lehmapiimaga pole.

Iseloom. Mina kutsun karja juhtkitse Printsessiks. Tal on printsessile iseloomulikud iseloomu omadused. Kui ta solvub või midagi ei meeldi, siis ta näitab seda välja.

Iseensest on kits saakloom. Sööda lapsepõlves teda kuidas teda tahad või kaitse teda kuidas tahad, siis kits otsib pidevat turvalisust. Lage karjamaa talle ei sobi - keegi võib rünnata. Kui metsas mõni lind tõuseb õhku, jookseb kari kokku. Samuti antakse turtsutamistega üksteisele märku ohust. Inimese / karjase juuresolekul tulevad nad ennast kindlalt, kuid kõrvad käivad pidevalt nagu lokaatorid. Eelpool toodud hirved kuulevad väiksemagi krabina ära 100 m raadiusest ning annavad kabjaga vastu maad toksimisega märku hädaohust.

Inimese juures kõndimisega on kits väga uudishimulik. Kõik uus on vaja ära nuusutada ja tekitab alguses hirmu. Kui on aru saadud, et ohtu pole, siis muututakse julgemaks. Samas kõik kännud, pütid, hunnikud on vaja ära vallutada - tegemist on mägisel maastikul pärit loomaga. Vabalt ringi jalutades on kitsel kogu aeg vaja tegevust. Igavus ei ole talle talutav. Ja kui saaks mõne lille, lehe, taime, puuoksa vms varastada, siis tunneb end hästi. Kõik keelatud asjad on meeltmööda.

Vihmase ilmaga kitsele väljas ei meeldi olla. Pigem ta oma sõrgadega ja keelega hoolitseb oma puhtuse eest. Märjaks ei meeldi talle saada.

Karjalaske päev 2015. Üleval Printsess oma 3 tallega ning kits Memmekas koos oma talle Bonzaga.

All kits Memmekas koos Bonzaga. Kuidas valgel kitsel must tall sündis, vot see on mõistatus.

Tänasel päeval on alles kits Printsess koos Bonzaga. Kuna Bonza ei ole Printsessi tall, siis on pidev proovivõtt, kes on tugevam ning kohtade paikapanek.

Eeltoodud oli lühikokkuvõte 6 aastasest kitsekasvatusest minu silmade läbi.

Tervislik eluviis ja tervisesport

Pühapäeval 06. detsembril oli saates "Hommik Anuga" külas füsioterpeut Indrek Tustit. Lühike kokku võte oli see, et iga lause mis ütles oli kui kuld. Panen lühidalt kirja, et aeg-ajalt oleks koht, kust vaadata kui sportimisega liiale minna. Panen kirja nii tema mõtted, kui ka kommenteerin / täiendan oma mõtetega.

Tänapäeva inimesed söövad liiga palju, et kui 30% vähem süüa, siis paljud probleemid lahenevad iseenesest. Ise kontori inimese ametit pidades, saan sellest väga hästi aru. Kui süüa rohkem kui kulutad, siis on kerge ülekaal tekkima. Samuti pole õige mingi toitaine välistamine asjakohane (ntx ainult taimetoitlus - loomsed valgud jäävad saamata) - oluline on kogus. Päevas võiks kõndida suurusjärgus 10 000 sammu, mul on veel arenguruumi - kuu keskmine on 6000 sammu. Jah ma olen leidnud, et keskmiselt 10 000 sammu päevas on see hulk, kus ainevahetus toimib ja liigesed ei tee häda.

Rasva põletuse seisukohalt olen leidnud, et minu puhul kepikõnd on andnud suuremat efekti kui jooksmine. Jooksmisel on mul see mure, et pulss läheb kiiresti ülesse. Võistlustel tavaliselt 170 lööki / minutis või kõrgem. See tuleneb muidugi ka vähesest treenitusest, kuid jooksust saadav emotsioon ei lase aeglasemalt joosta. Kuid radikaalsus on hullumeelsus. Järgmistel jooksuvõistlustel püüan seda arvestada.

2016.a. kalendrisse olen eesmärgiks pannud 15 võistlust, kuid pean järgima ka asjaolu, et tõsisemaid jookse võiks olla 3-5 ning ülejäänud ongi naudinguga, st. tervisesport. Siis saab ehk suurema õnnetunde.

Eeskujud. Jah Eesti rahvaarv on väike ja talente tuleb sellest faktist tulenevalt vähe. Hämmastav on muidugi see, et sport läheb massidesse kahel võimalusel: kas sellega tegeleb palju harrastajaid (vaadake rahvaspordi üritusi) või siis on tipptegija(d) olemas. Kui orbiidilt tipptegija kaob, siis tavaliselt 20-30% harrastajate arv kukub.

Jõusaalis six-pack. Vot sellest fenomenist ei saa aru. My Fitnessi edulugu vaadates saaksid enamus seal käijates linna parkides jooksmise või kõndimisega sama efekti kätte (kui mitte parema). Raha jääb ka taskusse. Samas kas läbi lihaste pumpamise ka jõud lihastesse tuleb, see on omamoodi küsimus. Samuti Indreku sõnul ei anna ilusad kõhulihased kahjuks tugevaid seljalihaseid. Lihaseid on inimesel vaja reageerimaks olukorrale, mitte tugevuse tagamiseks. Vaadake näiteks loomariigis kiskjaid - vaevalt, et nad saaki püüaksid kui nad vormis ei oleks.

Omal ajal oli ühel saadud diplomil kõnefraas: Kui tahad olla ilus, tark ja osav, siis jookse! Pigem peeti siin silmas liikumist. Aga see on siiski õige, et aju vajab keha füüsilist liikumist - töö läheb paremini, enesetunne on parem, haigusi on vähem, meeleolu parem. Kes pole aktiivselt liikunud, siis soovitan - toimib!

Vormis püsimiseks vajab inimene kolme tegurit: liikumine x toitumine x mõtlemine. Panin nende kolme mõiste vahele korrutusmärgid. Üks tegur ei saa ilma teiseta (võimendus). Sa võid palju ju liikuda, kuid toitumine on alla igasuguse arvestuse, st. 0, siis kogu korrutis ehk vormis püsimine on 0. Samuti peab mõtlema positiivselt ja uskuma sellesse, mida teed, Mõtlemise alla läheb ka stress. Stressi on ka võimalik vähendada läbi liikumise. Füüsiliselt ja vaimselt vormis inimene on oluliselt vähem stressis.

See on lühidalt tervisliku ja õnneliku eluviisi alustala. Edukat liikumist kõigile...