Võtsin päevakorda valdkonna, mis tänasel päeval on aktuaalne Eesti ühiskonnas. Üks põhjustest on see, et antud teema puudutab ka mind ning lausa läbi kahe osaühingu. Meedias on läbi kõlanud kaks eriversiooni - maksustame kogu tulu, mis teenime ning teine äärmus, et laseme maksutaseme nii alla, et OÜ-d ei peaks maksu maksma. Tuuakse Läti eeskujuks. Hämmastav on see, et mujal on rohi rohelisem ja piim valgem. Miks vaadatakse Lätis ainult ühte nüanssi - mikroettevõtte tasandit. Ühiskondlikult laiemalt vaadates on seal rohkem rahvast, miinimum ja keskmine palk väiksem kui Eestis, kuid hinnatase sama või kõrgem kui Eestis.
OÜ (osaühingu) taga on tegutsev inimene. Ning põhiline argument tuleb siin sisse võrreldes tavainimesega maksude maksmisel. Eraisikute eest maksavad maksusid juriidilised isikud (peamiselt OÜ-d). Maksu- ja Tolliamet avaldab kord kvartalis maksude tasumise tabeli. Arvestades asjaolu, et mul on põhitöökoht ning läbi oma ettevõtte raamatupidamise teenust osutades ning makse makstes (sh. ka sotsiaalset projekti silmas pidades - töötajale maksan rohkem, kui ta välja teenib) ning olles 110 000 ettevõtte seas 47 000. kohal, siis Maksuameti teema püstitus on õige. Kui võimalik, siis mina ei astuks mitte maksumaksjate liitu, vaid maksuvõtjate liitu. 110 000 juriidilisest isikust 20 000 ei ole töötasu makse maksnud. Siit valdkonnast tuleks eristada ettevõtted, mis on kinnisvara ja valdusettevõtted. Nende puhul aktiivne tegevus puudub ning kõik vajalikud teenused, mis vaja ostetakse sisse.
Miks OÜtamine muutus emotsionaalseks, sest Maksu- ja Tolliameti puhul tulistati teema puusalt. Ei analüüsitud olukorda (põhimõtteliselt sama olukord, mis juriidiliste isikute valduses olevate autodega). Vaja oleks läbi viia ennem analüüs, kui antud teemaga avalikkuse ette tulla. Analüüsi aluseks on riigil ju andmebaasid olemas - töötajate register, 1000 euroste arvete register, Äriregistris majandusaasta aruanded - elektroonilisel kujul. Selle alusel saab läbi viia analüüsi - kui inimesel on põhitöö koht olemas, kust on ametlik töötasu makstud, siis põhitöö kõrvalt ettevõtte pidamine ei ole kuritegu. Läbi selle loob inimene täiendavat väärtust ühiskonnale ja läbi selle ka iseendale (suurem motivatsioon paneb rohkem tegutsema). Näiteks sõidab ettevõtte omanik ehk kallima autoga - hooldus ja kütusekulud annavad teistele tööd. Riik peaks lihtsalt sätestama kriteeriumi, mis on see minimaalne sotsiaalmaksu summa, mis peaks olema makstud, näiteks riigi keskmise töötasult (või 2 riigi keskmist). Üle selle ei hakka Maksu- ja Tolliamet klapperjahti selle isiku üle pidama. Kui inimene kusagilt tasu ei saa ning elab dividendidest, siis peaks riik sekkuma ning seda juba ka inimese enda tulevikku silmas pidades - ei saa tarbida ühiskondlikke teenuseid, kui maksu ei maksa. Selles mõttes on Eestis õnnelik elada, et suhteliselt väikse summa eest kuus (minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 120 eurot / kuus), saab arstiabi. Ja oluline on ka isikustatud sotsiaalmaks - see tekitab küll ebavõrdust ühiskonnas, kuid annab võimaluse iseenda tuleviku üle otsustada (pension).
Palju kurvem oleks elada ühiskonnas, kus prioriteet on ümberjagamise õigustamine, vaesuse propageerimine ja keskpärasuse soodustamine. See on mõtteviis populismi õigustamiseks (sealhulgas ka astmeline tulumaks). Kes on Eestis suured maksumaksjad - aktsiisikaupade vahendajad (alkohol, suitsud, kütus, gaas), suured tööandjad (Maxima, Eesti Telekom) ning avalik sektor - Kaitsevägi, Tartu Ülikool, Politsei- ja Piirivalveamet. Need on ettevõtted, nö hani, kes muneb kuldmune. Avalik sektori maksude osas toimub lihtsalt ümberjagamine riigi eelarve piires. Maxima Eesti OÜ on suur tööandja muukeelt kõnelevale elanikkonnale, kuid nö "patu ja pahede ettevõtted" on suurimad maksumaksjad riigieelarvesse. Siis vähemalt ühiskond võiks neid austada.
Üks koht, kust ühiskonnas king pigistab on see, et kui ma teen tööd 10-12 tundi päevas ning teenin rohkem kui keskmine eestlane ja ei suuda oma sissetulekust poodlemas käia, sest suurte kaubanduskeskuste parklad on autosid niimoodi täis, et ma ei saa isegi normaalselt poes käia. Järelikult on auto tarbeese ning ühiskondlikult liigub raha, mida riik ei kontrolli. Üks põhjus võib olla ka Äriseadustikus, kus on keelatud osanikule / juhatuse liikmele laenu anda, kuid sanktsiooni pole - ühiskondlikult maksuvaba raha. Seda saab ju kontrollida Äriregistrist aastaaruannetest.
Samuti tõi Maksu- ja Tolliamet välja nüansid, mille alusel nad kontrollivad, kas on töösuhe või mitte - töö toimub tööandja kontrolli all - sh. ka tööaeg, omatakse ühte klienti (1000 euro arve analüütika), kasutatakse tööandja tarbeid. Seega ettevõtjate ärevus ei ole põhjendatud eelpool toodud nüansse silmas pidades, et kontrollima hakatakse kõiki OÜ-sid.
Üheks OÜtamise poleemika allikaks on ka inimlik kadedus. Fakt on see, et töötajaid on ühiskonnas rohkem, kui OÜ-de omanikke. Ja riik on soodustanud OÜ-de asutamist. Äriregistris ilma osakapitali sissemakset tegemata saab OÜ tehtud alla poole tunni. Läbi selle muidugi tehakse karuteene teistele OÜ-dele, sest ilma osakapitali sissemakset tegemata hakkab ettevõte ju kohe võlgu elama.
Seega OÜtamise teema on minu jaoks aktuaalne ning suures plaanis olen ma Maksu- ja Tolliametiga nõus, kuid eelnevalt, et ühiskonnas debatti alustada, tulnuks teha kodutööd. Ja ettevõtlusvorm pole süüdi inimeste valikutes, vaid pigem inimese enda valik maksukäitumises. Kui inimesel on kellegi tööandja juures mõistlik tasu sotsiaalmaksuga makstud ei näe ma põhjust, miks ta ei saaks oma ettevõttest dividende välja võtta. Oluline on siinjuures jälgida inimese maksukäitumist - mis ta teeb selle rahaga. Kui dividendide eest ostetakse süüa, peetakse pidu, ostetakse "odavamat sorti" auto vms, siis antud tulu peaks olema sotsiaalmaksuga maksustatud. Dividende üldjuhul ei kasutata esmavajaduste rahuldamiseks. Või kui seda tehakse, siis see on marginaalne.
Need olid minu mõtted OÜtamise teemal ning usun, et tõde on kusagil mõlema äärmuse keskel, kuid kohe ettevõtjat süüdi mõista ka pole õige. Pigem tuleb inimestele meelde tuletada, et läbi sotsiaalmaksu kindlustatakse endale tulevik ning panustatakse ühiskonda tervikuna, mille teenuseid me igapäevaselt tarbime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar