Laupäeval 07. novembril 2015.a. toimus 25. Mardijooks. See ei tähenda, et joosti marti, vaid jooksuvõistlus 16 km distantsil. Lisaks pikale distanstile oli kavas ka lühem 4 km distants, kuid austusest jooksu pikaajalisele eestvedajale Kalev Urbanik'ule (saanuks 12. novembril 58 aastaseks) keskendun pikemale distantsile.
Trenni eriti ei olnudki saanud teha, kuid sihikindel, nagu ma olen, tuligi starti minna. Eesmärgiks oli 1:30 ning enesele mitte liiga teha. Viimane kord kui ma maal 14 km ringi jooksin 1:12, siis ei tohiks eesmärk üle jõu käia. Samas sai puhkusereisil 7 päeva jooksul kokku 147 km maha käidud - mis peaks iseenesest kasuks tulema :)
Peakohtunikuks oli Peeter Tõldsepp. Imelik, et Sihtasutus Valga Sport korraldas oma viimase jooksu ning juhtkonnast ei olnudki kedagi kohal. Seetõttu ka pealkirjas mälestusjooks. Sihtasutus kuulub 01. jaanaurist 2016. a. likvideerimisele ning Valga linna tegevus jätkub edasi Valga linna allüksusena. Minu isiklik arvamus on see, et spordi langust Valga linnas see ei päästa.
Praeguses situatsioonis oli 16 km pikkusel distanstil 28 jooksjat, kellest ainult 5 oli Valgast (n.ö. fanaatikud, st. pikaaegsed jooksjad). Keskendun nüüd jooksule.
Start oli 12:00. Ilus päikesepaisteline ilm (tuulevaikne, või siis jooksu esimene pool kerge tuul tagant, tagasitulles vastu). Keskendusin pulsikellal olevale numbrile, mitte lasta pulssi üle 170. Alguses võtsime noorema venna Tiiduga rahulikult (tempoga 4.45-5.00 / km) - olime kuni 7 km koos (meist tagapool oli ainult 3 jooksjat). Suutsin pulssi hoida enam-vähem piirides. Meie vahe on 3 aastat minu kahjuks (tema 32, mina 35) ning kehakaalu vahe 20 kg (tema 67, mina 85). Proovige ise 2 veeämbriga jooksmas käia. Aga me suutsime ka juttu ajada. Jooksu käigus terve 2 kilomeetrit kulus mälumängu küsimusele: 2015.a. Moskva maratonil peeti võistluse käigus esikohal jooksja ametivõimude poolt rajal kinni, kuid jooksja võitis siiski veel jooksu. Sama situatsioon juhtus 100 aastat tagasi. Mis põhjusel? Vastus: liiga kiiresti jooksis (ametivõimud arvasid, et jooksja on kusagilt putku pannud :)). 5 km asuvas joogipunktis oli minu jaoks endised sihtasutuse töötajad. Võtsin jõujooki. Rajal järgnes 1 km langust. 7 km saime kätte ühe eesolevatest jooksjatest ning Tiit arvas, et jookseb eest ära. Siis algas 1 km tõus pöördepunkti.
Käesoleva poole tõusu peal sain (olles vahepeal üksi jäänud) kätte enda eest järgmise jooksja, kes pöördepunktis minust taas möödus. Selleks hetkeks näitas pulss 188. Puhkasin. Kahjuks oli pöördepunkti joogipunktis ainult vesi - spordijooki ei jätkunud siia enam. Kurb :( (miks spordijook on oluline, selleks tuleb jooksja olla). Edasi tuli negatiivne tõus, st. langus, kus ma languse lõpuks möödusin eelnevalt minust möödunud jooksjast. 11 km hakkas raja keskel oleva joogipunktini tõus. Kahjuks jooksu korraldajad ei taba, et tõusu keskele ei panda joogipunkti. Joogipunkt asugu kas tõusu alguses või lõpus, mitte poole mäe peal (km post ei ole selleks näitaja, sest 200-300 m nihkes joogipunkti asumine 16 km distantsi peal on marginaalne). Selleks, et seda mõista peab ise olema jooksja. 12 km lõpuks oli 1:00 täis tiksunud. Tiitu polnud enam näha. Ja nüüd hakkas alles jooks pihta, sest olin vahe peal uue eesmärgi seadnud - saada aeg alla 1:20. Keegi enam mulle järgi ei jõudnud ja mina ka ei möödunud kellestki, kuid lähenesin enda ees olevatele jooksjatele. Iga km oli kiirem kui eelmine. Lõppkokkuvõttes oli 1.15 teine pool kiirem, kui raja esimene pool. Lõpp aeg 1:18.48 ja 22. koht. Minu kui spordiaktivisti kohta tubli aeg. Ise jäin rahule :) Antud rajal on minu rekord 1:01.30. Tiit jooksis lõppajaks 1:13.27. Ta oli vist ainuke, kes teise poole niivõrd kiiremini jooksis kui esimese poole. Kilomeetrimärgid mis olid maha pandud olid nihkes kuni 100 m (GPS pulsikella järgi), kuid lõppdistansti pikkus oli täpselt 16 km.
Ma sain isegi osavõtumedali jooksu eest. Autasustamist ei näinud, sest see oli enne minu lõpetamist ära toimunud. Pulsikella järgi viimased 4 km ei mahtunud graafikusse - pulss oli üle 190. Jah ma tean, et see mulle head ei teinud, aga need rõõmu emotsioonid raja läbimisest (ilma kõndimiseta) kaaluvad kõik ülesse. Antud jooks peab alles jääma ning oleks vähegi kohustuslik igale tublile jooksusõbrale, just oma rajaprofiili poolest - kokku vähemalt 4 km erinevaid tõuse ja samapalju ka languseid (jooks toimub edasi-tagasi asfaltteel). Ja sportliku hooaja lõpetuseks on igati sobilik antud jooks.
Terve jooksuaasta kohta teen kokkuvõtte ühes hilisemas blogis, sest kavas on vähemalt veel üks jooks sel aastal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar