Antud postitus kogus hoogu tükk aega, et kirjutada võimalikult laiapõhjaliselt majandusaasta aruande koostamise põhimõtetest ja selle olulisusest ettevõtluses. Antud teema on aktuaalne ka seetõttu, et uue raamatupidamise seaduse järgi võivad mikro ja väike-ettevõtted koostada lühendatud versioonis aastaaruande alates 2016.a. majandusaasta aruande kohta.
Kuna tegelen igapäevaselt nii aastaaruannete koostamisega kui ka nende kontrollimisega / auditeerimisega, siis usun, et olen üsna pädev avaldama arvamust sel teemal ning andma nõuandeid.
Eestis on ettevõtlusvabadus. See on oluline, sest igaüks kes soovib tegeleda eneseteostusega läbi ettevõtluse, saab seda teha. Kurb on asjaolu, et seda saab teha ka ilma sissemakset tegemata. Millega siis ettevõtte loomise alguses võetud kohustusi tasutakse. Kas hakatakse kohe võlgu elama? Ettevõtluse alustamisel võiks siiski 2500 EUR algkapitali nõue eksisteerida. Ei devalveeri ettevõtlust ära.
Iga-aastane kohustus on koostada majandusaasta aruanne. See on iga aasta lõpus tehtav kokkuvõte, mis seisus ettevõte on. Kuid siiski 30. juuniks jõuab aastaaruande ära esitada ainult 60% ettevõtjatest. Buumi ajal rajas iga mees mitu ettevõtet, et äkki mõni ikka välja veab. Minu jaoks tühjad ettevõtted lihtsalt risustavad andmebaase, kui ettevõte on rajatud, siis peaks seal ka tegevus olema.
Aastaaruande esitamise protsess on riigi poolt tõesti lihtsaks tehtud. Ettevõtjaportaali sisenedes on juba algsaldod ette antud ning portaal kontrollib lihtamad arvutusvead ja aastaaruande lisade klappimised põhiaruannetega ära. Mäletan aegu, kus aastaaruandeid koostati Excelis või Wordis ning lisaks kujundlikele probleemidele, esines nii aritmeetilisi kui ka põhiaruannete (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) mittevastavusi lisadega. Portaalis koostatud aruande puuduseks on see, et nii suur tugev ettevõte (ntx börsiettevõte) saab samasuguse kujundusega aruande, kui väike olematu aruanne (ntx ennem oli nn lipulaeva aruanded juba eeskujuks teistele ettevõtetele).
Portaalis toodud aruanded on tehtud universaalseks ning kui vastavas lisas lahtrid ära täita, siis peaks aruanne vastama seaduses esitatud nõuetele. Kahjuks aastaaruannete koostamisel ei viitsita ka seda teha.
Väikestel ettevõtetel on tavaliselt see probleem, et isegi tegevusala pole välja toodud. See võiks küll olla asjaolu, et teada saada millega ettevõte tegeleb. Seaduse järgi on kohustus avalikustada olulised põhiaruannete kirjed lisades detailsemalt. Küsimus mis on olulisus? Minu kogemuse järgi võiks olla lisa tehtud kirjetele, mis on vähemalt 20% bilansimahust või siis kasumiaruandes 20% müügitulust vms.
Uue seaduse valguses ei pea enam mikro ja väike-ettevõtted rahavoogude aruannet koostama. Nüüd me jõuame faasi, kus 1990-ndate alguses otsiti bilansivõimelist raamatupidajat, nüüd otsitakse rahavoo koostamise oskusega raamatupidajaid. Aga miks on rahavoogude aruannet vaja? Seda on juhtimisotsusteks vaja. Järelikult kui pole antud aruannet vaja, siis pole vaja ka juhtimisega tegeleda.
Ameerika taustaga majandusaasta-aruannetes on esikohal rahavoogude aruanne, Soomes jms riikides on kasumiaruanne, Eestis bilanss. Mida see näitab? Ameeriklase jaoks on oluline raha tekitava üksuse välja selgitamine, soomlasel tulu ja kulu vahekord, kuid eestlase jaoks on oluline varaline seis (et kellel on surres kõige rohkem vara :)).
Ka portaalis koostatavad aruanded on paljud nõrga taustaga. Neid vist esitatakse sellepärast, et seadus käsib, aga see, et aruandest kasu ka oleks, sellele ei mõelda. Eesti ärikultuur ei ole tasemel, et otsuseid langetatakse aastaaruande põhjal. See võiks ju riigihangete üheks kriteeriumiks olla, kuid probleemiks kujuneb see, et need kes otsuseid langetavad, ei oska selle infoga midagi peale hakata. Kui ka ajakirjandus analüüsib mõne ettevõtte majandustulemusi - siis ainult osatakse välja tuua tulu, kasum, muutuste %-d, vahel ka omakapitali suurus. Miks ei analüüsita ettevõtet kui tervikut? Otsitaks seoseid, et mis põhjustas ühe või teise näitaja muutuse. Samas muutuste %-de väljatoomisel tuleb elimineerida erakorralised tehingud, et perioodid oleksid võrreldavad. Kui aastaaruanne on koostatud nõrgalt, siis ei saa ju analüüsi teha.
Üks majandustarkvara müüjatest ütles, et las meie tegeleme raamatupidamisega ettevõtja tegelegu äriga. Kui ettevõtja ei oska aastaaruannet lugeda või "puude taga metsa näha", siis ühel hetkel puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Ma ei räägi siin algdokumentide sisestamisest programmi, vaid aastaaruande kui terviku analüüsimises ja seoste nägemises. Äriettevõtte eesmärk on kasumit teenida, kuid kui ka aastaaruande lugemisel ei osata tähelepanu pöörata kasumit mõjuvatele teguritele, siis ei saa ju ka kasum tekkida. Kahjumis olev ettevõte on ju koormaks kogu ühiskonnale.
Millest tulenevad ka nõrgad aastaaruanded? Kui kõik algdokumendid on õigesti sisestatud (võib-olla on kontod vahetuse läinud või pole tehingust õigesti aru saadud), siis ei tohiks aastaaruande portaali sisestamisel ju probleeme esineda. Kuna andmete interpreteerimise üle otsustab inimene, siis paljudes olukordades teeb seda raamatupidaja. Masu ajal läksid töötud mehed Soome ehitajaks (nö "kalevipojad") ja töötud naised hakkasid raamatupidajaks. Paljud raamatupidajad on ka eakad ning vanas kinni, et edasi areneda. Et välja selekteerida terad sõkaldest on vaja eksamit. Aastaaruande peaks siiski kokku panema professionaalse finantstaustaga inimene. Selle tulemusel esineks vähem vigu aastaaruannetes ning aastaaruande esitamise protsess lühem, sh. ka efektiivsem. 9 aastase auditeerimise kogemusega (minu klientide hulgas) on esimesel korral aastaaruanne koostatud nii, et parandama ei peaks umbes 10% aastaaruannetest. Ja umbes 10% tuleb aruanne nii ümber teha, et parandusi on rohkem kui eelnevalt infot. Esineb nii sisulisi kui ka kosmeetilisi parandusi. See on ettevõtjaportaali suur pluss, et saab laadida ka tekste eelnevatest perioodidest. Siis tuleb numbreid muuta ja taas valmis. Põhivara lisa kardetakse seetõttu, et see on ülesse ehitatud jääkmaksumuse põhiselt ning kui ka 1 eurone vahe jääb, siis tuleb 6-7 veateadet. Ja selle vältimiseks, lihtsalt ei tehta põhivara lisa.
Eriti põnevaks läheb raamatupidamine siis kui koostatakse konsolideeritud aruanne. See on aruanne, kus tütarettevõttega koos esitab emaettevõte ühise aruande nii, et omavahelised saldod ja tehingud on välja elimineeritud. Koolides finantshariduse andmisel minu hariduse omandamisel ajal ei olnud sellest juttu. Miks antakse koolis nõrgal tasemel finantsharidust, sellest tuleviku blogis? See kui raamatupidaja oskab kokku panna konsolideeritud aruande, mis on ka auditeeritud, siis see on omaette tase ja neid raamatupidajaid peab oskama hinnata.
Raamatupidamise tegemisel on ettevõtte juhil kolm võimalust: teha ise, palgata raamatupidaja või osta teenust sisse.
Ise tegemisel on see oht, et pruugi seoseid näha ja kõiki tehinguid õigesti kajastada.
Teiseks võimaluseks on raamatupidaja leidmine. Raamatupidaja palkamisel on mikro ja väike-ettevõtjal probleem palgafond leidmine. Kui raamatupidaja annaks piisavalt infot juhtimisotsusteks ettevõtte juhile / omanikule, siis raamatupidaja õigustab end ja teeniks enda nõuannetega töötasu välja.
Kolmandaks variandiks on teenuse sisse-ostmine. Paljud teevad siinjuures valiku langetamisel vea sellega, et tuginetakse hinnale - odavalt saab. 20EUR kuus võib odav tunduda, kuid raamatupidamise kvaliteeti sellega ei taga. Samas mõte, et raamatupidaja = tark inimene, ei kehti iga raamatupidaja juures. Üheks valiku kriteeriumiks on teenust osutava ettevõtte aastaaruannet näha küsida. Kui sealt on näha, et ettevõte vaevleb likviiduskriisis (st. raha ei ole), siis raamatupidamist tehakse seetõttu, et raha saada. See inimene ei ole võimeline juhtimisotsusteks head nõud andma. Aastaaruande küsida soovimisel saab teada ka millal raamatupidamise ettevõttel on ise aastaaruanne esitatud. Kui aastaaruanne on esitatud hilinemisega või üldse esitamata, siis teadke, et üldjuhul hakkavad aastaaruannete koostamised viibima. Raamatupidaja on endale võtnud kliente selleks et palgatöötajana endale raha teenida, mitte osutada ettevõtjana professionaalset teenust. Samas ei tohiks finantsteenuse osutajal olla ka maksuvõlga. Lisaks võib ju ka küsida CV-d näha, veendumaks kogemustes ja haridustasemes. Finantsteenuse osutaja peab olema eeskujuks, mitte sabassörkija.
Kõige eeltoodu kinnituseks iseenda vastavuses kogemustele ja teadmistele on MTÜ MiSiMe, RL Consult OÜ ja Nostrum Capital OÜ aastaaruanded tänase seisuga esitatud ning täiendavat infot finantsteenuse ostamisel saab koduleheküljelt www.rlconsult.ee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar