Eesti arengu kitsaskohad

Antud kirjutise teema on aktuaalne Eestis planeeritava haldusreformi raames. Olles ise suure osa oma elust elanud Valga linnas või siis Valga ligidal ning viimased 3-5 aastat Tartus ning omades magistrikraadi (hariduse taustal), siis avaldan arvamust Eesti arengu kitsaskohtadele.

Eestis on praegu kõige positiivsem on see, et need kes tahavad ennast üles töötada - finantsiliselt, haridusmaastikul, tööga vms, siis need võimalused on Eestis olemas. Kuid ükski tera ei valmi kui aganaid pole. Peaministri seisukoht, et Eestis on kõik hästi, kuid püüame natuke paremini, siis kahjuks see ei ühti minu seisukohaga. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tõi välja 3 olulist punkti, millega peaks praegu valitsus tegelema: haldusreform, haridusreform ja rahvastiku vananemine. Nii haldus kui haridusreform on on nagu Vestman ja Piibeleht. Ei suudeta otsustada, et kumb ennem teha. Mõlemad sõltuvad üksteisest. Samas läbi haldusreformi jäävad paljud kohaliku tasandi töötajad töötuteks, kes mujal rakendust ei leiaks. 12 aastat läks Eesti üle haridusreformis 3+2 kõrgharidussüsteemile. Tänaseks on elu näidanud, et see pole ennast õigustanud. Kõrgharidussüsteemist tuleb heal tasemel spetsialiste ikka samapalju välja. Paljud saavad hariduse lapsepõlve pikendamise eest ja uhke tunde hetkeks, et nüüd olen kõrgharidusega. Oskuseid ikka ei ole. Minu jaoks isiklikult on kõrgharidusesüsteem devalveerunud. Kõrgharidus peaks olema miskit, mille püüelda või mille kallal tööd teha, mitte keskhariduse õppesüsteemi jätkamine ülikoolis.

Tarkus koosneb kolmest komponendist: teadmised x oskused x kogemused. Kas kõik kolm komponenti ei peaks kõrgharidusega inimesel olemas olema. Kui saad maksimaalsed teadmised koolist ning oskused ja kogemus on 0, siis kogu tarkus = 0. Samas OECD tõi välja Eesti haridussüsteemi suure miinuse - teeme kõrghariduse tasuta, kuid noored lapsevanemad ei jõua lasteaia maksu tasuda. Kui lasteraha kuus on 50 eurot ja lasteaia koha tasu ntx Tartus on 80 eurot, millele lisandub söögiraha, siis kahjuks üksikvanemal on keeruline hakkama saada. Kas me ei peaks Eestis soodustama baashariduse tugevust ja kõrgharidus jääks privileegiks. Ennem võiks tugevdada keskhariduse ja kutsehariduse taset. Samas tasuta lõunaid pole olemas, seega tasuta kõrgharidus tuleb millegi arvelt.

Kui vaadata kohalike omavalitsuste eelarveid, siis 50-70% sellest moodustab kulud haridusele. Kohaliku võimu valitsemine käib selle ümber et kohalik lasteaed või kool jääks püsima. Samas sellest sõltub ka kohaliku võimu populaarsus - populism. Kuna maakoolid on "maa sool" - läbi selle säilib elu maal, siis need on ühiskonna jaoks vajalikud. Suurim puudus on see, et iga õppeaine peale ei jätku eriala õpetajat ja üks õpetaja peab andma mitut ainet.

Hariduse teema taustal tõusel esile haldusreformi teema. Kuna ühiskondlikud protsessid käivadki aeglaselt (10-20 aasta tsüklina), siis on sellega venitatud. Praegune 5000 elaniku piirnorm kohaliku omavalitsuse piiriks on ainult üks vaheetapp. See ei lahenda ju tegelikku probleemi, kuid vähemalt paneb asjad liikuma. Iga omavalitsus seisab praegu oma lasteaia ja kooli eest. Postiteenust ja kohaliku arstiabi ei ole juba ammu kõigil omavalitsustel. Väiksematel (ka vaesematel) omavalitsuste probleemiks on rahvastikupüramiidi paigast ära olek. Valga linnas näiteks on kõige väiksem vanusegrupp, keda on puudu 30-40 aastased inimesed. Kui 20-ndad on ilu aastad, 30-ndad tarkuse aastad ja 40-ndad rikkuse aastad, siis saage kohalikud poliitikud aru - maksumaksjaid napib (jah valitsuspartei "palgavaesuse" gruppi kuuluvaid inimesi on jalaga segada, kuid need, kes reaalselt maksuraha tooksid, neid ei ole). Samas nendel samadel omavalitsustel on puudu tarkusest (vt. ülal eespool toodud võrrandit). Kui üks komponent on 0, siis on kogu võrrand 0. Ettevõtjaga saad siis suhelda kui ise oled ettevõtja olnud. Enamik kohalikke poliitikuid on üle 10 aasta võimul olnud, kuid nad on otse koolipingist või siis kui võimalus tekkis, poliitikasse tulnud. Kogemus tekib ainult erasektorist. Tarkuse puudumise tõttu ei ole osatud langetada kohalikul tasandil ratsionaalseid otsuseid. See, et Valgamaa suurim tööandja on AS Valga Haigla, siis on regionaalpoliitiliselt midagi valesti. Suurim tööandja peab olema erasektor. Ja see kui kohalik omavalitsus ütleb, et riik peab rohkem raha andma kohaliku võimu teostamiseks, siis teadke, et palju sellest läheb populismiks - kuna piirkonnas jõukas keskklass puudub, siis on väga lihtne mängida väikeste laste ja vanade inimeste (sh. pensionärid) tunnetel. Samas loed kohalikku lehte - siis esikohal on sport, kultuur, kirjandus, laul-tants. See toimub sellisel juhul kui kõht täis ja kodu soe. Enamus neid inimesi, kes "pehmema" eluvaldkonnaga tegelevad on avalikust sektorist raha saavad inimesed - kohaliku omavalitsuse töötajad, õpetajad, riigitöötajad.

Haldusreformi piir 5000 elanikku ei lahenda tegelikku olukorda. Juba on käidud välja ka 11 000 elanikuga omavalitsuse piirarv.  Haldusreform suure tõenäosusega kiirendab protsessi testimaks omavalitsuse võimekust. See on oluline teada saamaks, kui palju on kohalik võim populismiga valitsenud. Suure tõenäosusega hakkab kiirenema protsess noorte maalt lahkumiseks. Maale saavad jääda kas "palgavaesuse" gruppi kuuluvad inimesed või siis rikkad. Keskklassil pole maal midagi teha. Järjest enam muutub ühiskond küpsemaks ja "terad" peavad hakkama esile tõusma. Samas suuremad omavalitsused seavad väiksematele tingimuseks kooli sulgemiseks. Seda ei tehta ehk algfaasis, kuid 4-5 aasta jooksul on see paratamatu. Avaliku võimu rahaga ümberkäimise puudus erasektoriga võrreldes on see, et eelarve pannakse kokku kulupõhiselt ja siis vaadatakse kas tulusid on või mitte. Erasektoris saad kulusid teha siis, kui on tulu. Kui riiklikul tasandil mõtlemine ei muutu, ei anna haldusreform efekti. Seega toetan mõtet, et osa tulumaksu oleks töökoha põhine.

Kolmandaks teemaks on rahvastiku vananemine. Kuna ühiskonna protsessid ongi pikaajalised, siis praegu jah ehk ei peagi sellega tegelema, kuid see on tuleviku varastamine meie lastelt. Kui kohaliku tasandil on suurim kulu haridus, siis riiklikul tasandil on sotsiaalkulud. Ja need kasvavad kiirenevas tempos. Võimul on vaja püsida 4 aastat. See, et kehtestada astmeline tulumaks, siis see ei aitaks. Sellisel juhul maksustataks otseselt väärtuse loomist. Eestis on üle 2700 eurose bruto kuupalgaga inimesi 25000. Milleks karistada ühiskonnas seda ühiskonnakihti, kes loob suurimat väärtust ning tarbib niigi rohkem kaupu - teenuseid kui tavaline kodanik? Ja kas nendelt inimestele saadav maksuraha suudab ülal pidada kasvavat pensionäride hulka. Juba praegu ei suudeta riiklikult laekuva sotsiaalmaksuga katta pensione ja haiglate ülalpidamiskulusid. Praegu peab tegelema sellega, et viimast jõukamat 10ndas detsiilis oleks mitte 25000, vaid 50 000 inimest. Pigem tuleks mitte rakendada astmelist tulumaksu, vaid kehtestada mingit laadi varamaks. OECD riikide hulgas paistab Eesti silma sellega, et töövõtja maksud on kõige väiksemad. Ja samas töötamise maksukoormus on keskmiste seas. Eesti töötaja oskab arvestada neto kuupalka, kuid ta peaks teadma kogu oma töökoha põhist kulu tööandjale - brutopalk, sotsiaalmaks, töövahendid jms. Siis oskaks töötaja arvestada, palju ta peab teenima, et enda olemasolu töötajana õigustada. Ma ei eelda, et seda tehakse tööandja juures, vaid seda tuleb teha koolis (loe: baashariduse tasandil).

Kokkuvõtvalt on kõik kolm reformi - haldus, haridus, rahavastiku vananemine on olulised, kuid neid tuleb lahendada terviklikult, mitte igatüht eraldi. Paratamatult tuleb korrektiive sisse viia 2004.a. tehtud haridusreformi, samas ka 2014-2015 tasuta kõrgharidusse. Tasuta lõunaid pole olemas ja massiliselt kõrgharidusega töötajaid ülikooli poolt ette valmistada ei anna loodetud tulemust. Need, kes soovivad tippu jõuda jõuavad seda nii tasulise kui ka tasuta kõrghariduse juures.
Haldusreformi tasandil tuleb kaasata lisaks teadmistele, kas oskuste ja kogemustega inimesi. Kahjuks paljudel kohaliku võimu esindajatel see puudub. Kulutulena levib kohalikele inimestele, et "Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi". Heaks näiteks on Heimar Lenk Valgas, kes teeb alati valimistel teise tulemuse Valgas.
Rahavastiku vananemise taustal ei ole pääsu ka maksureformist. Kuid siis peab meeles pidama, et kui ühiskonna eliiti või rikkamat detsiili maksustada, siis et oleks olemas ka "präänik", mis neile ühiskonna poolt tagasi anda. Kui seda präänikut pole, siis pole mõtet ka jutuga tulla, et sellest kuupäevast hakkate rohkem maksu maksma. Vastuseis on paratamatu. Isikustatud sotsiaalmaksuga ebavõrduse kasv ühiskonnas on paratamatu - tulevased pensionärid II samba väljamaksetest hakkavad saama oluliselt rohkem kui nö "palgavaesuse" pensionärid.

Head mõtlemist antud teemadel!