Börsihai

02. oktoobrist 2017 algas Äripäeva ja LHV koostöös Börsihai mäng, millest võtsin osa ka mina. Põhimõte oli selles, et kes teenib 23. märtsiks USA börsiaktsiatega kõige suurema summa. Algkapitaliks oli 290 000 eurot virtuaalraha. Sain ennast proovile panna kas ahnus ja hirm saavad minust võitu. Vähemalt tunnetasin seda, et virtuaalrahaga ja päris rahaga investeerimisel on suur vahe, seega enda rahaga mängides oleksin kindlasti teistsugused otsused teinud.

USA aktsiaturg on põnev seetõttu, et kõik on ostetav - müüdav. Tehingute mahud on suured.  Samas valikute paljusus ajab silme eest kirjuks. Samas on ajastamine on hästi oluline. Heaks näiteks on Amazoni aktsia. Börsihai mängu alguses maksis antud aktsia alla 1000 dollari. Mängu ajal ületas aktsia piir ka 1600 dollari piiri, kuid lõpuks lõpetas 1500 dollari piiril. Nii suure volatiivsusega aktsia pakub ju emotsionaalselt suurt teenimisvõimalust. Reaalne teenistus on siis kui suudad õigel ajal osta ning õigel ajal müüa.

Kindlat strategist mul investeerimisel endal ei olnud, kuid panustasin kindlates valdkondades - pangandus, meditsiin, tehnoloogia. Kõik kolm sektorit on põneva teenimisvõimalusega. Pangandus on neist kõige väiksema võimalusega, kuid kindla tootlusega. Meditsiin on tulevikuala ning ka siin sain positsioone hoida. Ja kõige põnevam on tehnoloogiasektor. Jah ainult tehnoloogiakatsiatesse investeerides ei oleks võimalik kõrgele kohale jõuda, kuid oleks kindlasti edestanud keskmist portfelli. Ühe oskuse ma siiski õppisin. Panna paika kaotuse piirmäär (ntx -5%) ning siis müü aktsia, et vältida põrumist. Ei tohi armuda aktsiasse. See strateegia aitas mängu lõpus üldedetabelis tõusta. Lõpptulemusena sain 926 portfelli seas 176. koha ning keskmiseks tootluseks 6 kuuga 8,5%. Nädal varem oleks andnud portfell koha 130. koha. Viimasel nädalal avaldas aktsiatele mõju USA presidendi Donald Trumpi ähvardus kaubandussõja kohta. Paljud mängijad ei reageerinud antud uudisele ning see andis paljudele võimaluse. Õppetund mida veel Börsihai andis oli see, et turgu emotsioonid ei huvita. Ja suur kummardus Mikk Talpsepp'a ees, kes ülekaalukalt võitis Börsihai mängu, tehes 290 000 EUR portfellist 755 527 EUR suuruse portfelli. Selle jaoks on vaja head õnne, töökust ning oskuseid. Lihtsalt rahas olnud portfell maandus kohal 366. koha. Seega raha omamine on parem kui keskmine portfell, kuid erilist kirge / vaimustust see ei paku.

Olen aktiivselt investeerimisega tegelenud sügisest 2015 ning selle ajaga hakanud mõistma teatud seaduspärasusi. Kuna aeg ja raha alluvad loodusseadustele, mida juhivad inimeste emotsioonid. Samas on andnud ka Investeerimisklubisse kuulumine nii mõnelegi teemale / valdkonnale uue mõtte. Oma investeeringutes vastutuse võtmine aitab üha kiiremini liikuda finantvabaduse suunas. Börsihai mäng aitas ka investeerimise tõdedele lähemale, mis sest, et mängulises võtmes. Eks see aasta tuleb hakata portfelli ette valmistama lähenevale kriisile. Börsihai lõpuosas oli seda virvendusena juba tunda.

Seega tore kui on võimalus proovida virtuaalmängus kätt suuremate summadega õppides oskusi rahamaailma kohta. Raha ei huvita emotsioon ning raha allub kindlatele reeglitele. Seega kui uus Börsihai alustab olen taas mängus, võib-olla isegi mitme portfelliga.

86. Ümber Viljandi järve jooks

01. mail möödus minu päev sportides. Ja mitte niisama joostes, vaid ikka võisteldes. Seekord siis ümber Viljandi järve. See aasta oli see mul 15. kord. See, et meeste arvestuses osaluskordade edetabelisse pääseda peab osalema vähemalt 35. korda.... ning teades, et edetabel nihkub eest ära, sest nende osaluskordade juures tahes tahtmata on need jooksumehed stardis. Osaluskordade järgi on minu elu pooled 1. maid veedetud Viljandis.

Korraldajad olid mulle vastu tulnud, et eelmise aasta 1079. koha eest oli antud stardinumber 757. See on korraldajate poolt minu vastu nii suur austus, et ma pidin end õigustama. Startida sain ma vahemikust 500 - 1000. Ma olen rahulikum startija, seega pigem olin ma selles grupis viimaste seas. Kuna tänavu oli 15. kord osa võtta, siis nö staažika jooksjana kommenteerin jooksu mõnda aspekti:

Parkimine: Viljandi järve ääres on päris palju selleks tehtud, et saaks mõnusalt autosid parkida, kuid muret valmistab see, et see ületab jooksurada. Et peale jooksu ära sõita, siis korraldaja lasevad läbi autosid ühe kaupa - jooksjal on õigus. Vabamaks läheb peale 14.00 (start on 12.00), kuid siis soovivad kõik ära sõita ja ummik kestab vähemalt kuni 15 - 15.30-ni. Autodega seotud vahejuhtimist kirjutan lähiajal - algab "suur saaga".
Ümber Viljandi järve jooksu alustasin ma 1997.a. Siis oli osalejaid 400 ringis, see aasta oli 3000. Kas tõesti hakkab sellel jooksul korralduslikult piir ette tulema... Autosid ei ole kusagile parkida. Kuigi jooksjaid veel mahuks.

Start: Viimased paar aastat on start olnud staadionilt, mitte staadioni esiselt väljakult. Üks põhjustest on olnud rahvahulga starti ära paigutamine. Staadioni ringile on lihtsam paigutada. See on täitsa ok, kuid stardist väljaminekul on väravad kitsad, et suurt massi läbi lasta. Kuna ma nüüd olen tulemuse poolest rahvasportlane. (koht alla 1000-nde), siis on see, mis mind häiris. Sellel jooksul on nö profisportlased Eesti mõistes 100 esimest (aeg all 45 minuti) ning aktiivsed sportlased (kohad 100 - 500). Tervisesportlased on koht üle 1000nde (aeg üle 1:00.00)

Startides grupist kus peaksid olema rahvasportlased, siis paneb imestama esimesel kilomeetril jooksjad, kes selg ees vastu tulevad. Seal on nii väikseid lapsi (nende eesmärk on 1. km võimalikult kiiresti läbida, arvestamata seda et raja pikkus on 12 km). Eakaid inimesi (nende aeg läheb üle tublilt  1:00, kuidas nad nii ette saavad - ei saa aru). Siis on jooksjaid, kelle jaoks on esimesed 500 m oluline - pulss ülesse ning peale tõusu (umbes 1,5 km on stardist 100 m tõus) hakkab vajuma tahapoole (lõpetab kohaga üle 1000). Seega rajaprofiili arvestades ning mitte kuuludes profijooksjate hulka võiks siiski mõistusega antud jooksu joosta. Arvestades ka tõuse rajal.

Aja mõistes on minu parim 45.43, mis oli joostud 2006.a. ning andis 135. koha. Seega olen ma sportlikus mõttes päris kõrgel kohal figureerinud.

Kuna ma ennast klassifitseerin rahvasportlaste alla, siis jooksingi oma võimete piires (südame löögi sagedus seda muidugi ei näidanud - keskmine 182, maksimum 193). keskmine kilomeeter oli 4.45. Peale kevadisi 3x nädalas treeninguid jäin ise rahule. Lõpptulemuseks oli 56.23 ning 663. koht. Minu hinnagul võiks igati korralik rahva sportlane joosta vähemalt 10 km, keskmise ajaga 5 min / km. Elu aga näitab, et enamus Eesti inimesi siiski selleks suuteline pole.

Eesmärki ei olnudki selles jooksus. Esimese kahe kilomeetri aeg oli 11.00. Seega pidin alguses kaotatud aja rajal tagasi tegema. Kuna ma aktiivne jooksja veel pole, siis jooksin kõikjalt ringiga - "lõikamine" ei oleks andnud mulle eriti midagi, teades oma vormi. Viljandi järve jooksu eripära on see, et jookse kust tahad, peaasi, et järvele ring peale saaks ning ületada tuleb kahte silda.

Järgmine nädalavahetusel on Tartu Jooksumaraton ning seal on eesmärgiks läbi jooksunaudingu joosta alla 2:00 aeg. See jooks tuleb rohkem vaimset kui füüsilist laadi. Distantsi pikkuseks on 23 km. Seda olen jooksunud nii 1:29, kui ka 2:05. Hämmastav on see, et 2:00 peale jooksjad pingutavad näiliselt rohkem kui 1:29 peale jooksjad. Suurim vahe tuleneb treenitusest. Aga eks annan teada kuidas läheb...