Legend ei sure... Skechersi Novembrijooks 2015

Lubatud jooksuanalüüs laupäevasest (21. november) jooksuvõistlusest. Eks see jooksuminekuks sain tõuke Mardijooksust kuna olin võimeline nii pika maa (16 km) läbi tegema. Jooksule jõudsin kirja panna viimasel hetkel 19. novembril. Ja tänasel päeval tagantjärgi oli see mu õige otsus (vt. blogi Võimalus - Valik - Otsus - Vastutus). Nii palju tiirutamist jooksurajal ma oma jooksjakarjääri juures ei mäletagi, kui sellel jooksul :). Muidugi oli jooks heal tasemel korraldatud (kahju, et Valgas niimoodi ei osata).

Uurisin küll googlemapsist, kus jooksupaik asub ja milline on rada, kuid egas eriti targemaks ei saanud. Tartu jooksusarjal oli see mul esimene kord osaleda. Kuigi mis seal salata ilus kant see Kvissentali keskus, kuigi jah kui jooksu jaoks sinna kanti asja pole, siis ei teagi, et selline linnaosa olemas on. Jooksupaika läksin linnaliini bussiga - vaatasin juba alguses, et eramajade kant, suurt platsi pole, et parkimisega võib probleem tekkida (eriti kui esimene kord minna). Ja enne jooksu natuke kõndimist tuleb alati kasuks :)

Distantsi pikkuseks 5 km ja 360 jooksjat-käijat. Hämmastav, et nad kõik sinna rajale ära mahtusid. Olen juba sellises eas, et pean tervisele tähelepanu pöörama, seega taas kasutasin pulsikella. Pulsi vaatamisest küll eriti kasu polnud, sest ainult 6 minutit läks pulsitsooni. Need kes on pulsikella kasutanud teavad millest ma räägin. Miks siis jälle nii??? Proovi ise noortega võidu lasta (egas ma enam 17 aastane pole). Jooksuajad km kaupa olid: 4.10 - 4.20 - 4.20 - 4.20 - 4.27. Kas paremat stabiilsust annab leida? Esimene km oli kiirem stardi tõttu ning viimane 500 m oli tiirutamist päris palju, eks sinna läksid mõned sekundid. Rõõmu tegi see, et ma suutsin 4.20 tempot teha. Seega organism hakkab jooksmisega ära harjuma. Üldjuhul oli mul lõppkoht paigas poole distantsi peal. Siis ei läinud enam kedagi mööda ja keegi ei läinud minust mööda.

2 tähelepanekut jooksu rajal: väikesed poisid jooksid vist 3.20 esimest km, et pärast 5 min km joosta. Milleks? Ja teine nüanss on sellest, et kui Sa tead, et raja profiilis on tõus sees, siis medalit ei anta selle eest, kes kõige kiiremini mäe jalamile jõuab (mäe algusest kuni peale mäe lõppu 500 m möödusin ma 15 jooksjast).

Jooksu kokkuvõtvalt olen ma rahul tulemusega 21.40. Stardis olin eesmärgiks pannud lõppajaks 24.00 või sinna kanti, st. programmi järgi oleks ma pidanud sisse juhatama jooksjate massilise lõpetamise - aga läks seekord teistmoodi :)12 eurose stardimaksu eest sai suppi, teed ja külma saiakese (lihapirukas). Ning täna ostetud Skechers jooksujalanõud 50 € eest (tavahind 90€). Eks paistab kuidas need jooksujalanõud aitavad mul jooksutrennile kaasa.

Aasta kokkuvõtvalt sai kokku tehtud 8 starti (niipalju ma tegin viimati 2010. aastal). Miks on oluline jooksustartide number? Ma võtan igat starti kui trenni - pole veel võimeline neid starte kui võistlusi võtma (siis peaks keskmine km olema 4 min ümber või kiirem). Teiseks jooksmine pühib võistluse hetkeks kõik mured, naudid kaasvõistlejate seltskonda, organism saab koormust ning kui lõpus antakse ka suppi, siis see on juba boonus :) Selle aasta parimaks stardiks võingi ma lugeda eelpool mainitud novembrijooksu. Ja eks need tulemused hakkasid aasta teises pooles paremaks minema. Usk võistlemisse hakkama taastuma. Eesmärgiks tuleb sättida poolmaratonis joosta aeg alla 1:20 ning elus teha maraton läbi alla 3:00. Praegu jookseksin poolmaratoni 1:40 ja maratoni ei jõuakski läbi joosta. Kõik on võimalik kui sellesse ise väga uskuda. Jooksuhooaja kokkuvõtvalt võib öelda, et läbi aegade (alates 1994) on tehtud 408 starti, millest 172 suurjooksudel. Head hooaja lõpetamist mulle :) Uueks hooajaks on eesmärk läbi teha vähemalt 15 starti.

Inimesed arvavad rohkem kui nad teavad

Antud kirjutiseks andis ajendi detsembrikuu Äripäevas ilmunud Lasse Lehise artikkel "Inimesed arvavad maksudest rohkem, kui nad teavad". Peamine sisu oli ettevõtte tulumaksu taastamine. Siin tõstatus teema, et välisettevõtted viivad raha välja, ilma tulumaksu maksmata. Toetan antud artikli peamist küsimust: mismoodi pangad tulu välja viivad. Kas keegi on näinud, kui palju, kus, mis kuupäeval, mis summas? Mina ise audiiteerimise valdkonnas töötades - ei oska ka sellele vastata, aga paljud arvavad, et nad oskavad (väikeettevõtjad, tavainimesed). Üks võimalus raha välja viia on aktsiakapitali vähendamine. Maksuvabalt saab välja viia raha, mis on omakapitali kunagi ülekurssi või aktsiakapitali suurendamiseks sisse käidud. See juhtus siis kui oli vaja välisettevõtete käes olevate ettevõtete kapitaliseerituse taset tõsta. Nüüd kui on ettevõtted üles ehitatud viiakse antud raha riigist välja - seda on vaja muudeks investeeringutest emaettevõttel. Kas tõesti on poliitikud ja inimesed lühinägelikud või kadedad antud protsessi peale. Topeltmaksustamise vältimisest ollakse kuuldud??? Kokkuvõttes ka mina olen ettevõtte tulumaksu taastamise vastu...

Miinimumpalga tõstmisest. Ükskõik kas see on siis 700 euroni või 1000 euroni. Poliitikud tulge mõistusele. Elu ei seisne ainult Tallinnas. Need ettevõtjad / arvamusliidrid, kes ka toetavad antud mõttekäiku - nende elatustase on nii kõrge, et nemad ei ela enam palgast, vaid dividendidest vms sissetulekuallikatest. Nende populaarsus kasvab läbi populismi. Võtame nt Valgamaa keskmise töötasu. Ning vaatame siis, mis valdkonna ettevõtted on maakonnas esindatud - mööbel, lihatootmine, õmblusettevõtted. NB! Kõik need ettevõtted sõltuvad väliskapitalist. Mida investor siit otsib - odavat tööjõudu? Tööjõukulu kahekordistamine ei ole just kõige ahvatlevam pakkumine investorile. Mina isiklikult usun, et investor oleks nõus kõrgemat palka maksma, kui tal oleks eriala spetsialiste võtta. Kahjuks on ainult lihttöölised - keda on vaja koolitada ning kelle eneseusk on madal. Ja kas selle palgatõusuga efektiivsus kasvab - alguses kestab ehk 3-4 kuud (ning siis töötaja harjub ära ning hakkab nõudma rohkem) ja siis teeb töötaja ikka samas mahus ja kvaliteediga, mis ta seniajani teinud on (kuid nüüd juba häälekamalt nõudes, sest miinimupalk ju tõusis)? Enne valimisi on populism küll õigel kohal, kuid soovidega võiks siiski natuke realistlikum olla. Samuti kui praegu on töötasude vahekord, et miinimupalk on 400€ ja keskmine palk 1000€ (vahe 2,5 korda). Kui tõsta miinimupalk 1000 euroni, kas siis see spetsialist, kes praegu teenib 1000€, hakkab saama 2500 €. Küsimus, kuidas hoida motivatsiooni inimesel, kes praegu teenib 2,5 korda rohkem kui miinimupalga saaja.

Kütuse hinnast. Nafta hind sõltub mitmest tegurist: loodusjõud, OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Ühendus), spekulandid, nafta varude olemasolu, vabade tootmisvõimsuste olemasolu hankivas ja töötlevas naftatööstuses, nafta kui vara portfellis (investeeringud), alternatiivenergia, suurte majanduste (Hiina, USA) struktuur ja nõudlus kütuste järele. Kuna kütuse hind Eesti tanklates sõltub maailmaturu hinnast (moodustab 40-50% lõpphinnast), aktsiisist, käibemaksust ja kütuse müüja marginaalist, siis oluline tegur on ka valuuta risk. Inimesed arvavadki, et kui maailmaturu hind kukub peaks sama palju ka tanklas kütuse hind kukkuma. Vale. Maailmaturu hind on ju dollarites, aga tanklas kütuse hind on eurodes. Kuna euro nõrgeneb dollari suhtes, siis sellest tulenebki väiksem kütuse langus kui maailmaturul. Samuti toimub ostmine väga suurtes kogustes (Eesti kogused on maailma mastaabis marginaalsed), mistõttu võib vana partii olla kallima hinnaga, kui uus partii peale tuleb. Ennem tuleb varasem kogus maha müüa.

Need kolm teemat on praegu ühiskonnas aktuaalsed ning püüdsin majandusinimesena lahti seletada need oma nägemuse seisukohalt. Oluline rõhk on võrdlusel:  arvamus vs teadmine / faktid. Kui ka mul isiklikult eriala spetsialistina on raske neile küsimustele vastuseid leida, siis kuidas seda saavad teha poliitikud või tavainimesed.