Aeg iseendale ehk kokkuvõte 2017. aastast

Lõppeb 2017.a. Aasta kokkuvõtet kirjutan Noorus Spaas. See on kirjutis möödunud aastast ning arusaamistest ühiskonnas toimivatest protsessidest.

Miks just Spaas? Sest usun, et vajasin aega üksi olemiseks ja eneseanalüüsiks koos läbi puhkuse. Samas Noorus Spaa asub Narva-Jõesuus, seega piisavalt kaugel, et oleks kiusatus tagasi igapäevaste asjade juurde pöörduda. Saavutasin enam-vähem eesmärgid, mis ma püstitasin 2017.a. alguses.

Samas viin läbi ka oma kolme ettevõtte (teenust osutava, investeerimisettevõtte, mittetulundusühingu) üldkoosoleku – kokkuvõte tehtust ning uute eesmärkide püstitamine. Repliigina öeldes, siis finantseesmärgi, mis ma 2017.a. alguses püstitasin täitus jõulude ajal. Ning see oligi minu kõige suurem jõulukink.

Isiklikus finantsilises plaanis olen seadnud endale teatud piirid, reeglid ja eesmärgid ning uskumatu, et kui ise uskuda oma edusse, siis eesmärgid ka täituvad. Täitsin ühiskonna keskklassi alampiiri (aasta sissetulek x vanus / 10), st. summa, mis peaks olema netovarade väärtuseks, et kuuluda keskklassi. Samas on rõõm ja heaolu selles, et selle eesmärgi täitmiseks minu isiklik elustiil ei kannatanud. Keskklass ei ole kohe kindlasti mitte sissetuleku järgi üle 1200 euro kuus teenivad inimesed. See peaks baseeruma varanduslikul tasemel, mitte sissetuleku baasil.

Annetusteks läks 1% sissetulekust (mis peale 40.ndat eluaastat tõuseb üle 2% sissetulekust). Minu kindlad valdkonnad annetusteks on haridus ja vastsündinud (väikesed lapsed). Hariduse puhul on oluline esialgu läbi  baashariduse enese isiksuse leidmine. Laienenud silmaring annab elus toimetulekuks palju.

Selleks on vaja teada, et väikesed inimesed räägivad teistest inimestest, keskmised inimesed räägivad sündmustest ja suured inimesed räägivad ideedest. Just viimasest on Eesti ühiskonnas puudu.

Hariduse puhul on oluline teada, et haridus koosneb kolmest komponendist: teadmised, oskused ja kogemused. Tippu jõudmiseks on vaja kõike kolme ning kõik kolm komponenti on omavahel seotud.

Vastsündinud on prioriteet seetõttu, et väikesed lapsed ei saa enesele vanemaid ise valida. Läbi Pelgulinna sünnitusmaja toetuse ehk pääseb nii mõnigi vastsündinu elule, mida ta väärib.

Investeerimismaastikul mõjutas mind 2017.a. kõige rohkem Investeerimisklubiga liitumine. See vaimuenergia, mida ma sealt saan on aidanud mind püsida minu eesmärkide täitmise juures. Olen saanud nii mõnegi uue lähenemise oma investeerimisotsuste tegemisel. Avasin ka 2017.a. alguses kasvukonto LHV Pangas. Muid uusi investeerimisvaldkondi juurde ei tekkinud kuid täiendasin täiendavate aktsiaostudega oma investeerimisportfelli. Tootlusega investeerimisettevõttes jään rahule, sest varade tootluse 10% eesmärk sai täidetud. Alati võib ju tahta rohkem, kuid turgu emotsioonid ei huvita (kahjuks meie poliitikuid huvitab). Tavaliselt juhib inimesi hirm ja ahnus. Ka mind (olen siiski ka inimene), kuid distsipliin ja eesmärgile pühendumus aitavad hoida mõistuse külmana – kuigi jah 2 investeeringu soetust sai tehtud ka emotsioonide najal.

Raamatupidamise valdkonnas tuleb käibe poolest parim aasta läbi aastate, arvestades asjaolu, et aasta esimeses pooles võtab palgatöö päris piisavalt aega. Numbriga joone all võib ka rahule jääda ja dividendide välja kuulutamine on taaskord aktuaalne.

Praegu aasta kokkuvõtet kirjutades, teen ka endale detailse kokkuvõte tööalastest edusammudest. Seda eelkõige neljast vaatevinklist: palgatöötaja, juhatuse liige, osanik ja investor. Need neli rolli on ühtemoodi kõik omavahel minu isiksuses olemas, kuid need mõtlevad ja lähenevad teemadele kõik erinevalt. Põhjalikult neist mõttemaailmadest tuleviku kirjutistes. Kuid siiski lühidalt:

1.     Palgatöötaja – isiksus, kes reaalselt aktiivset tulu loob

2.    Juhatuse liige – otsustab tööde üle, mida teha ja mida mitte, sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid, vastutab töö eest, teeb müügitööd

3.    Omanik (osanik) – loodab omanikutulule (dividend), järgib juhatuse liikme töö tulemusi

4.    Investor – elatub passiivsest tulust. Eesmärk finantsiline vabadus.

Isikliku elu muutustes ei toimunud nii palju, kui 2016, sest siis toimus 10 tegevust mu elus esimest korda, kuid sellest perioodist said alguse minu elus spaa- ja kinokultuur, mis on saatnud mind ka 2017.a. Kuna mul televiisorit pole, siis kinokülastusi tuleb kord nädalas küll. Seega usun, et minu panus Eesti kinokülastustesse on rohkem kui keskmisel eestlasel.

Samuti sai Eestis piisavalt ka ringi sõidetud – Võrumaa, Lüübnitsa laat, Saaremaa 3 päeva reis, Peipsi äärne külastus. Esmakordselt sai külastatud ka Maanteemuuseumi ja Taevaskoda.

Investeeringuna tegin 2017.a. uuenduse Apple toodetesse. Pidin saatuse tahtel ostma uue MacBook Pro ja iPhone SE. Eks olen tänaseks mõlematega harjunud ja mõlemad on saanud mu elu igapäevaseks osaks.

Ja kuna need on mu igapäeva töövahendid (teenin nendega enesele sissetulekut), siis on asjakohane teatud aja tagant töövahendeid uuendada.
Pika otsimise peale leidsin endale ka sobiva portfelli ka, mis on kooskõlas minu töökommete ja tavadega. Sellega ma olen ka rahul.

Raamatute lugemine on saanud igapäeva traditsiooniks. See on aeg, mis tuleb leida iseendale. Eriti raamatud, mis avardavad silmaringi. Kui 1998.a. muutis minu mõtte maailma raamat “Eesmärk”, siis sama mõttemaailma muutev raamat on 20.a. hiljem “Miljonäri kiirtee”. Raamatus toodud väärtushinnangud ei ole kõik toodavad Eesti ühiskonda, kuid annavad kindlasti ülevaate, miks Eesti liigitub kolmeks: esimene, teine ja kolmas. Esimese ja teise Eesti piir jookseb Kose juures Tallinna poole, teine Eesti asub Kose ja Rõngu vahel ning kõik, mis jääb alla Rõngut on kolmas Eesti. Inimeste käitumise protsesside mõistmine jääb distsipliini ja mõtteviisi taha.

Raha iseenesest ei ole probleemide lahendaja. Raha võib pigem tekitada neid juurde. Seega poliitikud ei peaks Eestis tegelema ümberjagamise, vaesuse ja keskpärasuse tootmisega, vaid hakkama probleeme lahendama. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei täida juba tükk aega oma funktsiooni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine lahendab väheste probleemi, sest nende inimeste probleem pole seotud üldse rahaga. Haridus iseenesest hakkas taandarenema kui 15.a. tagasi mindi üle 3+2 õppesüsteemile. Ja ühiskonna liikmete vananedes tekib probleeme juurde. Neid probleeme ei lahenda rahaga. Ja rõhutada, et tuleb näha suurt pilti ei ole veel aluseks lähenemiseks Põhjamaade heaolu ühiskonnale. Soomes on küll elanikke 3 korda rohkem, kuid nende majandus on 10 korda suurem kui Eestis. Poliitikute puhul on praegu esikohal tarbimismeelne (kulupõhine) mõtteviis, mitte tootja (tulupõhine) mõtteviis. Ainult tootjapõhine mõtteviis loob rikkust, läbi mille liigutakse jõukuse poole. See kui sissetulek suureneb ei tähenda, et selle kõik kohe ära peaks kulutama.

“Miljonäri kiirtee” raamatus toodud õnne definitsioon vastab päris hästi tegelikkusele. Õnn koosneb FFF, st. Fitness (tervis, vormisolek), Family (perekond, suhted), Freedom (vabadus, võimaluste olemasolek). Antud kontekstis puudub termin Finance (raha), sest raha on abivahend kõige eelneva loomiseks.  Seega ühiskond kui tervik peaks liikuma kolme FFF poole.

Spordivaldkonnas sai see aasta läbitud 9 jooksu. Aastaplaani ei täitnud, kuid tekkis stabiilsus. Parandasin Tartu Parkmetsa (7 km) jooksu ning Tartu Linnamaratoni (21,1 km) tulemust. Seega keskpärane aasta. Sooviksin 2018.a. lisada nii mõnegi uue stardi oma jooksude nimekirja. Kuid regulaarselt olen avastanud Tartumaal Roiu lähedal asuva Vooremäe suusakeskuse rajad treeningute läbiviimiseks.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et 2017.a. läks korda. Olen rahul eespool toodud Freedomi ja Fitnessi valdkonnaga, kuid Family valdkond vajab 2018.a. järgi aitamist. Iga eneseareng nõuab ohvreid ning antud valdkond on jäänud tahaplaanile. See vist jäi seetõttu, et arengus pead jälgima end ümbritsevaid inimesi, kes Sulle mõju avaldavad. Kes avaldavad halba mõju või takistavad elus edasi liikumast lihtsalt nendega tuleb vähem suhelda. Samas uued inimesed saavad ellu tulla kui oled valmis neid oma ellu lubama.

Seega head aasta lõppu ning uute eesmärkide täitumist uuel aastal J Ja uskuge, nii mõningi suur muutus on mul lähiajal varuks.

Eesti arengu kitsaskohad

Antud kirjutise teema on aktuaalne Eestis planeeritava haldusreformi raames. Olles ise suure osa oma elust elanud Valga linnas või siis Valga ligidal ning viimased 3-5 aastat Tartus ning omades magistrikraadi (hariduse taustal), siis avaldan arvamust Eesti arengu kitsaskohtadele.

Eestis on praegu kõige positiivsem on see, et need kes tahavad ennast üles töötada - finantsiliselt, haridusmaastikul, tööga vms, siis need võimalused on Eestis olemas. Kuid ükski tera ei valmi kui aganaid pole. Peaministri seisukoht, et Eestis on kõik hästi, kuid püüame natuke paremini, siis kahjuks see ei ühti minu seisukohaga. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tõi välja 3 olulist punkti, millega peaks praegu valitsus tegelema: haldusreform, haridusreform ja rahvastiku vananemine. Nii haldus kui haridusreform on on nagu Vestman ja Piibeleht. Ei suudeta otsustada, et kumb ennem teha. Mõlemad sõltuvad üksteisest. Samas läbi haldusreformi jäävad paljud kohaliku tasandi töötajad töötuteks, kes mujal rakendust ei leiaks. 12 aastat läks Eesti üle haridusreformis 3+2 kõrgharidussüsteemile. Tänaseks on elu näidanud, et see pole ennast õigustanud. Kõrgharidussüsteemist tuleb heal tasemel spetsialiste ikka samapalju välja. Paljud saavad hariduse lapsepõlve pikendamise eest ja uhke tunde hetkeks, et nüüd olen kõrgharidusega. Oskuseid ikka ei ole. Minu jaoks isiklikult on kõrgharidusesüsteem devalveerunud. Kõrgharidus peaks olema miskit, mille püüelda või mille kallal tööd teha, mitte keskhariduse õppesüsteemi jätkamine ülikoolis.

Tarkus koosneb kolmest komponendist: teadmised x oskused x kogemused. Kas kõik kolm komponenti ei peaks kõrgharidusega inimesel olemas olema. Kui saad maksimaalsed teadmised koolist ning oskused ja kogemus on 0, siis kogu tarkus = 0. Samas OECD tõi välja Eesti haridussüsteemi suure miinuse - teeme kõrghariduse tasuta, kuid noored lapsevanemad ei jõua lasteaia maksu tasuda. Kui lasteraha kuus on 50 eurot ja lasteaia koha tasu ntx Tartus on 80 eurot, millele lisandub söögiraha, siis kahjuks üksikvanemal on keeruline hakkama saada. Kas me ei peaks Eestis soodustama baashariduse tugevust ja kõrgharidus jääks privileegiks. Ennem võiks tugevdada keskhariduse ja kutsehariduse taset. Samas tasuta lõunaid pole olemas, seega tasuta kõrgharidus tuleb millegi arvelt.

Kui vaadata kohalike omavalitsuste eelarveid, siis 50-70% sellest moodustab kulud haridusele. Kohaliku võimu valitsemine käib selle ümber et kohalik lasteaed või kool jääks püsima. Samas sellest sõltub ka kohaliku võimu populaarsus - populism. Kuna maakoolid on "maa sool" - läbi selle säilib elu maal, siis need on ühiskonna jaoks vajalikud. Suurim puudus on see, et iga õppeaine peale ei jätku eriala õpetajat ja üks õpetaja peab andma mitut ainet.

Hariduse teema taustal tõusel esile haldusreformi teema. Kuna ühiskondlikud protsessid käivadki aeglaselt (10-20 aasta tsüklina), siis on sellega venitatud. Praegune 5000 elaniku piirnorm kohaliku omavalitsuse piiriks on ainult üks vaheetapp. See ei lahenda ju tegelikku probleemi, kuid vähemalt paneb asjad liikuma. Iga omavalitsus seisab praegu oma lasteaia ja kooli eest. Postiteenust ja kohaliku arstiabi ei ole juba ammu kõigil omavalitsustel. Väiksematel (ka vaesematel) omavalitsuste probleemiks on rahvastikupüramiidi paigast ära olek. Valga linnas näiteks on kõige väiksem vanusegrupp, keda on puudu 30-40 aastased inimesed. Kui 20-ndad on ilu aastad, 30-ndad tarkuse aastad ja 40-ndad rikkuse aastad, siis saage kohalikud poliitikud aru - maksumaksjaid napib (jah valitsuspartei "palgavaesuse" gruppi kuuluvaid inimesi on jalaga segada, kuid need, kes reaalselt maksuraha tooksid, neid ei ole). Samas nendel samadel omavalitsustel on puudu tarkusest (vt. ülal eespool toodud võrrandit). Kui üks komponent on 0, siis on kogu võrrand 0. Ettevõtjaga saad siis suhelda kui ise oled ettevõtja olnud. Enamik kohalikke poliitikuid on üle 10 aasta võimul olnud, kuid nad on otse koolipingist või siis kui võimalus tekkis, poliitikasse tulnud. Kogemus tekib ainult erasektorist. Tarkuse puudumise tõttu ei ole osatud langetada kohalikul tasandil ratsionaalseid otsuseid. See, et Valgamaa suurim tööandja on AS Valga Haigla, siis on regionaalpoliitiliselt midagi valesti. Suurim tööandja peab olema erasektor. Ja see kui kohalik omavalitsus ütleb, et riik peab rohkem raha andma kohaliku võimu teostamiseks, siis teadke, et palju sellest läheb populismiks - kuna piirkonnas jõukas keskklass puudub, siis on väga lihtne mängida väikeste laste ja vanade inimeste (sh. pensionärid) tunnetel. Samas loed kohalikku lehte - siis esikohal on sport, kultuur, kirjandus, laul-tants. See toimub sellisel juhul kui kõht täis ja kodu soe. Enamus neid inimesi, kes "pehmema" eluvaldkonnaga tegelevad on avalikust sektorist raha saavad inimesed - kohaliku omavalitsuse töötajad, õpetajad, riigitöötajad.

Haldusreformi piir 5000 elanikku ei lahenda tegelikku olukorda. Juba on käidud välja ka 11 000 elanikuga omavalitsuse piirarv.  Haldusreform suure tõenäosusega kiirendab protsessi testimaks omavalitsuse võimekust. See on oluline teada saamaks, kui palju on kohalik võim populismiga valitsenud. Suure tõenäosusega hakkab kiirenema protsess noorte maalt lahkumiseks. Maale saavad jääda kas "palgavaesuse" gruppi kuuluvad inimesed või siis rikkad. Keskklassil pole maal midagi teha. Järjest enam muutub ühiskond küpsemaks ja "terad" peavad hakkama esile tõusma. Samas suuremad omavalitsused seavad väiksematele tingimuseks kooli sulgemiseks. Seda ei tehta ehk algfaasis, kuid 4-5 aasta jooksul on see paratamatu. Avaliku võimu rahaga ümberkäimise puudus erasektoriga võrreldes on see, et eelarve pannakse kokku kulupõhiselt ja siis vaadatakse kas tulusid on või mitte. Erasektoris saad kulusid teha siis, kui on tulu. Kui riiklikul tasandil mõtlemine ei muutu, ei anna haldusreform efekti. Seega toetan mõtet, et osa tulumaksu oleks töökoha põhine.

Kolmandaks teemaks on rahvastiku vananemine. Kuna ühiskonna protsessid ongi pikaajalised, siis praegu jah ehk ei peagi sellega tegelema, kuid see on tuleviku varastamine meie lastelt. Kui kohaliku tasandil on suurim kulu haridus, siis riiklikul tasandil on sotsiaalkulud. Ja need kasvavad kiirenevas tempos. Võimul on vaja püsida 4 aastat. See, et kehtestada astmeline tulumaks, siis see ei aitaks. Sellisel juhul maksustataks otseselt väärtuse loomist. Eestis on üle 2700 eurose bruto kuupalgaga inimesi 25000. Milleks karistada ühiskonnas seda ühiskonnakihti, kes loob suurimat väärtust ning tarbib niigi rohkem kaupu - teenuseid kui tavaline kodanik? Ja kas nendelt inimestele saadav maksuraha suudab ülal pidada kasvavat pensionäride hulka. Juba praegu ei suudeta riiklikult laekuva sotsiaalmaksuga katta pensione ja haiglate ülalpidamiskulusid. Praegu peab tegelema sellega, et viimast jõukamat 10ndas detsiilis oleks mitte 25000, vaid 50 000 inimest. Pigem tuleks mitte rakendada astmelist tulumaksu, vaid kehtestada mingit laadi varamaks. OECD riikide hulgas paistab Eesti silma sellega, et töövõtja maksud on kõige väiksemad. Ja samas töötamise maksukoormus on keskmiste seas. Eesti töötaja oskab arvestada neto kuupalka, kuid ta peaks teadma kogu oma töökoha põhist kulu tööandjale - brutopalk, sotsiaalmaks, töövahendid jms. Siis oskaks töötaja arvestada, palju ta peab teenima, et enda olemasolu töötajana õigustada. Ma ei eelda, et seda tehakse tööandja juures, vaid seda tuleb teha koolis (loe: baashariduse tasandil).

Kokkuvõtvalt on kõik kolm reformi - haldus, haridus, rahavastiku vananemine on olulised, kuid neid tuleb lahendada terviklikult, mitte igatüht eraldi. Paratamatult tuleb korrektiive sisse viia 2004.a. tehtud haridusreformi, samas ka 2014-2015 tasuta kõrgharidusse. Tasuta lõunaid pole olemas ja massiliselt kõrgharidusega töötajaid ülikooli poolt ette valmistada ei anna loodetud tulemust. Need, kes soovivad tippu jõuda jõuavad seda nii tasulise kui ka tasuta kõrghariduse juures.
Haldusreformi tasandil tuleb kaasata lisaks teadmistele, kas oskuste ja kogemustega inimesi. Kahjuks paljudel kohaliku võimu esindajatel see puudub. Kulutulena levib kohalikele inimestele, et "Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi". Heaks näiteks on Heimar Lenk Valgas, kes teeb alati valimistel teise tulemuse Valgas.
Rahavastiku vananemise taustal ei ole pääsu ka maksureformist. Kuid siis peab meeles pidama, et kui ühiskonna eliiti või rikkamat detsiili maksustada, siis et oleks olemas ka "präänik", mis neile ühiskonna poolt tagasi anda. Kui seda präänikut pole, siis pole mõtet ka jutuga tulla, et sellest kuupäevast hakkate rohkem maksu maksma. Vastuseis on paratamatu. Isikustatud sotsiaalmaksuga ebavõrduse kasv ühiskonnas on paratamatu - tulevased pensionärid II samba väljamaksetest hakkavad saama oluliselt rohkem kui nö "palgavaesuse" pensionärid.

Head mõtlemist antud teemadel!

Inimesed arvavad rohkem kui nad teavad

Antud kirjutiseks andis ajendi detsembrikuu Äripäevas ilmunud Lasse Lehise artikkel "Inimesed arvavad maksudest rohkem, kui nad teavad". Peamine sisu oli ettevõtte tulumaksu taastamine. Siin tõstatus teema, et välisettevõtted viivad raha välja, ilma tulumaksu maksmata. Toetan antud artikli peamist küsimust: mismoodi pangad tulu välja viivad. Kas keegi on näinud, kui palju, kus, mis kuupäeval, mis summas? Mina ise audiiteerimise valdkonnas töötades - ei oska ka sellele vastata, aga paljud arvavad, et nad oskavad (väikeettevõtjad, tavainimesed). Üks võimalus raha välja viia on aktsiakapitali vähendamine. Maksuvabalt saab välja viia raha, mis on omakapitali kunagi ülekurssi või aktsiakapitali suurendamiseks sisse käidud. See juhtus siis kui oli vaja välisettevõtete käes olevate ettevõtete kapitaliseerituse taset tõsta. Nüüd kui on ettevõtted üles ehitatud viiakse antud raha riigist välja - seda on vaja muudeks investeeringutest emaettevõttel. Kas tõesti on poliitikud ja inimesed lühinägelikud või kadedad antud protsessi peale. Topeltmaksustamise vältimisest ollakse kuuldud??? Kokkuvõttes ka mina olen ettevõtte tulumaksu taastamise vastu...

Miinimumpalga tõstmisest. Ükskõik kas see on siis 700 euroni või 1000 euroni. Poliitikud tulge mõistusele. Elu ei seisne ainult Tallinnas. Need ettevõtjad / arvamusliidrid, kes ka toetavad antud mõttekäiku - nende elatustase on nii kõrge, et nemad ei ela enam palgast, vaid dividendidest vms sissetulekuallikatest. Nende populaarsus kasvab läbi populismi. Võtame nt Valgamaa keskmise töötasu. Ning vaatame siis, mis valdkonna ettevõtted on maakonnas esindatud - mööbel, lihatootmine, õmblusettevõtted. NB! Kõik need ettevõtted sõltuvad väliskapitalist. Mida investor siit otsib - odavat tööjõudu? Tööjõukulu kahekordistamine ei ole just kõige ahvatlevam pakkumine investorile. Mina isiklikult usun, et investor oleks nõus kõrgemat palka maksma, kui tal oleks eriala spetsialiste võtta. Kahjuks on ainult lihttöölised - keda on vaja koolitada ning kelle eneseusk on madal. Ja kas selle palgatõusuga efektiivsus kasvab - alguses kestab ehk 3-4 kuud (ning siis töötaja harjub ära ning hakkab nõudma rohkem) ja siis teeb töötaja ikka samas mahus ja kvaliteediga, mis ta seniajani teinud on (kuid nüüd juba häälekamalt nõudes, sest miinimupalk ju tõusis)? Enne valimisi on populism küll õigel kohal, kuid soovidega võiks siiski natuke realistlikum olla. Samuti kui praegu on töötasude vahekord, et miinimupalk on 400€ ja keskmine palk 1000€ (vahe 2,5 korda). Kui tõsta miinimupalk 1000 euroni, kas siis see spetsialist, kes praegu teenib 1000€, hakkab saama 2500 €. Küsimus, kuidas hoida motivatsiooni inimesel, kes praegu teenib 2,5 korda rohkem kui miinimupalga saaja.

Kütuse hinnast. Nafta hind sõltub mitmest tegurist: loodusjõud, OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Ühendus), spekulandid, nafta varude olemasolu, vabade tootmisvõimsuste olemasolu hankivas ja töötlevas naftatööstuses, nafta kui vara portfellis (investeeringud), alternatiivenergia, suurte majanduste (Hiina, USA) struktuur ja nõudlus kütuste järele. Kuna kütuse hind Eesti tanklates sõltub maailmaturu hinnast (moodustab 40-50% lõpphinnast), aktsiisist, käibemaksust ja kütuse müüja marginaalist, siis oluline tegur on ka valuuta risk. Inimesed arvavadki, et kui maailmaturu hind kukub peaks sama palju ka tanklas kütuse hind kukkuma. Vale. Maailmaturu hind on ju dollarites, aga tanklas kütuse hind on eurodes. Kuna euro nõrgeneb dollari suhtes, siis sellest tulenebki väiksem kütuse langus kui maailmaturul. Samuti toimub ostmine väga suurtes kogustes (Eesti kogused on maailma mastaabis marginaalsed), mistõttu võib vana partii olla kallima hinnaga, kui uus partii peale tuleb. Ennem tuleb varasem kogus maha müüa.

Need kolm teemat on praegu ühiskonnas aktuaalsed ning püüdsin majandusinimesena lahti seletada need oma nägemuse seisukohalt. Oluline rõhk on võrdlusel:  arvamus vs teadmine / faktid. Kui ka mul isiklikult eriala spetsialistina on raske neile küsimustele vastuseid leida, siis kuidas seda saavad teha poliitikud või tavainimesed.

Võimalus - Valik - Otsus - Vastutus

Tänase blogi tähendus on 4 sõna - järjestikuses ahelas: võimalus, valik, otsus ja vastutus. Kui ahel läheb normaalset rada pidi, siis algab uus ahel uute võimaluste, valikute, otsuste ja vastutustega.

Võimalus on asjaolu, mis on vajalik millegi teostumiseks, millegi toimumise tingimused. Võimalus on eelduseks valiku tegemisel. Lapsepõlvega antakse vanemate poolt hulk võimalusi ellu kaasa - perekonna suhted, kodu hoidmine, hariduse olulisus, sõprade olemasolu, üldteadmised elust, harjumuste kujunemine. Need kõik mõjutavad meie võimalusi. Kaugel "kükametsas" elades on olulised puhas õhk, vaikus, linnulaul. Kuid miski jääb puudu. Linnas elades on rutt, töö, asjatoimetused. Nii maal kui ka linnas elamisel on omad plussid ja miinused. Samuti on erinevad võimalused nii väike linnas elades kui ka suurlinnas toimetades. Üks on aga kindel - suuremas linnas on võimalusi rohkem valikute tegemiseks.

 Valik on väljavalimine teatud hulgast või mitme võimaluse korral. Valiku langetamisel valitakse välja üks tee. Peale valiku langetamist on teised valikud muutunud, st. esialgne olukord ei ole enam endine. Kõik on pidevas liikumises. Tuleb osata langetada valikuid. Olukorda kontrollides, peame tundma, et meil on võimu, et teha valikuid. Palju aitab sellele kaasa lapsepõlve kasvatus. Mis vahel võib paljud valikud langetada Sinu eest? Nt. vanuseliselt perekonna loomine, suhtumine rahasse, sõprade valik, töövõime. Valikut aitab langetada ka iseenda ja teiste kogemus. Teisi kuulates on oluline vahet teha arvamusel ja nõuandel. Sellest oli juttu ühes eelmises blogis. Üldjuhul nõuande kuulda võtmine aitab kergendada valikute tegemist. Samuti kergendavad valikute tegemist ahvatlused, kuid läbi selle on võimalik kasvatada endas iseloomu, mitte valida kergemat teed. Õnnelik on inimene, kes saab valikud ise langetada, mitte teised ega elu ei langeta Sinu eest valikuid. Kui meil on liiga palju valikuid, ei vali me üldse midagi. Aga kui meil pole üldse valikuid, kaotame motivatsiooni. Parim olukord on siis, kui saab valida kolme või nelja võimaluse hulgast.

Otsus on tulemus, milleni jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist; valiku langetamine. Iga otsusega kaasneb risk. Otsus kas ahendab või suurendab tuleviku valikuid ja võimalusi. Otsus on valiku langetamisel i-le punkti panek. Peale otsuse langetamist on võimalik otsust muuta, kuid olukord enam pole enam see, mis esmase otsuse langetamisel. Me võime langetada sarnase otsuse, kuid samasugust otsust me enam langetada ei saa. Saatus võib anda meile võimaluse otsust leevendada või siis võimendada seda. Vaba on inimene, kes saab langetada ise otsuseid, mitte et teised seda Sinu eest teevad. Siiski otsus elama hakata on igaühe enda kätes. See käib nii töö, puhkuse, finantsvabaduse, pere jms. kohta.

Vastutus on kohustus tagada millegi ladus toimimine, kellegi hea käekäik, õige käitumine, enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru andmine. Kui küsitakse, miks ühel läheb paremini kui teisel, siis see on paljuski tingitud vastutusest, mis inimene võtab. Vastutuse suurus sõltub eelnevalt kirjutatud võimalustest, valikutest ja otsustest. Oma elu eest vastutamine aitab elu kontrollida ja valmistada ennast ootamatuste eest. Mille eest saab vastutada? Peamiselt saab igaüks vastutada oma valikute eest. Näiteks koolis käimine, ülikoolis eriala valik, pere loomine, töö valik ja selle tegemine, finantsvabadus. Kõige selle eest saab vastutada. Kui inimene hakkab oma valikutes süüdistama teisi, siis ta ei vastuta ju oma elu ees. 

Kui vastutus on muutunud iseloomu omaduseks, siis tekivad uuel tasemel uued võimalused ning ring hakkab otsast peale. Iseenda elu eest vastutavad inimesed saavad nautida iseenese poolt esilekutsutud võimalusi. Ilma vastutust võtmata langevad ära paljud võimalused ning elu hakkab ise inimesele võimalusi pakkuma, kuid need ei pruugi olla enam need, mis inimene ise sooviks. 

Mõelgem siis ahela: võimalus - valik - otsus - vastutus peale. Paljuski saab inimene ise selles ahelas ära teha.