Inimesed arvavad rohkem kui nad teavad

Antud kirjutiseks andis ajendi detsembrikuu Äripäevas ilmunud Lasse Lehise artikkel "Inimesed arvavad maksudest rohkem, kui nad teavad". Peamine sisu oli ettevõtte tulumaksu taastamine. Siin tõstatus teema, et välisettevõtted viivad raha välja, ilma tulumaksu maksmata. Toetan antud artikli peamist küsimust: mismoodi pangad tulu välja viivad. Kas keegi on näinud, kui palju, kus, mis kuupäeval, mis summas? Mina ise audiiteerimise valdkonnas töötades - ei oska ka sellele vastata, aga paljud arvavad, et nad oskavad (väikeettevõtjad, tavainimesed). Üks võimalus raha välja viia on aktsiakapitali vähendamine. Maksuvabalt saab välja viia raha, mis on omakapitali kunagi ülekurssi või aktsiakapitali suurendamiseks sisse käidud. See juhtus siis kui oli vaja välisettevõtete käes olevate ettevõtete kapitaliseerituse taset tõsta. Nüüd kui on ettevõtted üles ehitatud viiakse antud raha riigist välja - seda on vaja muudeks investeeringutest emaettevõttel. Kas tõesti on poliitikud ja inimesed lühinägelikud või kadedad antud protsessi peale. Topeltmaksustamise vältimisest ollakse kuuldud??? Kokkuvõttes ka mina olen ettevõtte tulumaksu taastamise vastu...

Miinimumpalga tõstmisest. Ükskõik kas see on siis 700 euroni või 1000 euroni. Poliitikud tulge mõistusele. Elu ei seisne ainult Tallinnas. Need ettevõtjad / arvamusliidrid, kes ka toetavad antud mõttekäiku - nende elatustase on nii kõrge, et nemad ei ela enam palgast, vaid dividendidest vms sissetulekuallikatest. Nende populaarsus kasvab läbi populismi. Võtame nt Valgamaa keskmise töötasu. Ning vaatame siis, mis valdkonna ettevõtted on maakonnas esindatud - mööbel, lihatootmine, õmblusettevõtted. NB! Kõik need ettevõtted sõltuvad väliskapitalist. Mida investor siit otsib - odavat tööjõudu? Tööjõukulu kahekordistamine ei ole just kõige ahvatlevam pakkumine investorile. Mina isiklikult usun, et investor oleks nõus kõrgemat palka maksma, kui tal oleks eriala spetsialiste võtta. Kahjuks on ainult lihttöölised - keda on vaja koolitada ning kelle eneseusk on madal. Ja kas selle palgatõusuga efektiivsus kasvab - alguses kestab ehk 3-4 kuud (ning siis töötaja harjub ära ning hakkab nõudma rohkem) ja siis teeb töötaja ikka samas mahus ja kvaliteediga, mis ta seniajani teinud on (kuid nüüd juba häälekamalt nõudes, sest miinimupalk ju tõusis)? Enne valimisi on populism küll õigel kohal, kuid soovidega võiks siiski natuke realistlikum olla. Samuti kui praegu on töötasude vahekord, et miinimupalk on 400€ ja keskmine palk 1000€ (vahe 2,5 korda). Kui tõsta miinimupalk 1000 euroni, kas siis see spetsialist, kes praegu teenib 1000€, hakkab saama 2500 €. Küsimus, kuidas hoida motivatsiooni inimesel, kes praegu teenib 2,5 korda rohkem kui miinimupalga saaja.

Kütuse hinnast. Nafta hind sõltub mitmest tegurist: loodusjõud, OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Ühendus), spekulandid, nafta varude olemasolu, vabade tootmisvõimsuste olemasolu hankivas ja töötlevas naftatööstuses, nafta kui vara portfellis (investeeringud), alternatiivenergia, suurte majanduste (Hiina, USA) struktuur ja nõudlus kütuste järele. Kuna kütuse hind Eesti tanklates sõltub maailmaturu hinnast (moodustab 40-50% lõpphinnast), aktsiisist, käibemaksust ja kütuse müüja marginaalist, siis oluline tegur on ka valuuta risk. Inimesed arvavadki, et kui maailmaturu hind kukub peaks sama palju ka tanklas kütuse hind kukkuma. Vale. Maailmaturu hind on ju dollarites, aga tanklas kütuse hind on eurodes. Kuna euro nõrgeneb dollari suhtes, siis sellest tulenebki väiksem kütuse langus kui maailmaturul. Samuti toimub ostmine väga suurtes kogustes (Eesti kogused on maailma mastaabis marginaalsed), mistõttu võib vana partii olla kallima hinnaga, kui uus partii peale tuleb. Ennem tuleb varasem kogus maha müüa.

Need kolm teemat on praegu ühiskonnas aktuaalsed ning püüdsin majandusinimesena lahti seletada need oma nägemuse seisukohalt. Oluline rõhk on võrdlusel:  arvamus vs teadmine / faktid. Kui ka mul isiklikult eriala spetsialistina on raske neile küsimustele vastuseid leida, siis kuidas seda saavad teha poliitikud või tavainimesed.

SUUR HOOG

Alustan seda kirjutist väljavõttega Donald J. Trump raamatust "Mõtle suurelt ja pane täiega nii äris kui ka elus".

Et saavutada edu ükskõik millisel elualal, on vaja tekitada hoogu. Hoog seisneb energias ja ajastuses. Kui alustad millegi uuega, ei ole sul hoogu. Siis on kõik raske. Inimesed ei helista sulle. Sa tundud paigal tammuvat, aga kui jätkad päevhaaval oma eesmärkide poole rühkimast ja ei anna alla, siis satud sa üsna varsti inimeste- ja sündmustekeerisesse. Sul tekivad kontaktid, sind hakatakse usaldama, sa jõuad edu rajale ja asjad hakkavad sujuma. Miks? Sest sul on hoog, aga ära võta seda enesestmõistetavalt. Kui sa kaotad hoo, siis edu lõpeb ja asjad muutuvad keeruliseks. On väga ohtlik midagi teha, kui oled oma hoo kaotanud. Sinu hea ajastus on kadunud, inimesed ja tulemused ei ole enam sinu kasuks. Nii et ole ettevaatlik, et sa kunagi ei kaotaks oma hoogu.

1.     Kui alustad millegi uuega, puudub sul hoog.

2. Iga tegevuse ja ülesande sooritamisega suurendad sa oma hoogu.

3. Kui hoog on muutunud väga suureks, on kõik valvel ja jälgivad sind.

4. Kui inimesed näevad hoogu, tahavad nad sellest osa saada.

5. Et hoogu tekitada, keskendu kogu oma kire ja intensiivsusega kindlale eesmärgile.

6. Erialased teadmised suurendavad hoogu.

7. Kogenud juhendaja leidmine aitab hoole kaasa.

8. Et hoogu hoida, esita endale pidevalt uusi väljakutseid.

9. Pea meeles, et liiguksid edasi; kui sa peatud, peatub ka sinu hoog.

10. Kasuta ebasoodsaid olukordi ja suuri väljakutseid, sest need muudavad su tugevamaks.

11.   Ära kaota kunagi lootust.

12. Kui sa jõuad tippu, hoia oma hoog liikumises ja anna midagi ühiskonnale tagasi.

Nüüd minupoolsed kommentaarid ja tähelepanekud:

Inimese arengus mängib palju keskkond, kust saab alguse tema lapsepõlv - vanemad, kodu, õhkond, sõbrad, kool. Kuigi kui kõik eeltoodu on soodus, siis võib inimene kõik ise siiski ka ära rikkuda oma valikutega. Kehva lapsepõlvega võib teha ka ebasoodsaid otsuseid, kuid võib ka teistmoodi minna – tuleb olla avatud, omada eesmärke ja olla neile sihikindel, leida juhendaja (mentor) ning ma usun, et siis on kõik võimalik.

Istutasin 2,5 aastat tagasi maale kase - selle puhul, et ma Valga Spordihoonest ära tulin (tänan kõiki, kes selle sündmuse juures olid). Selle kase kasv ei olnud esimene aasta just suur - kask tegeles juurdumisega. Tänaseks on kask 2 korda suurem ning viimase aasta kasv on eriti kiire olnud. Teisel aastal tegeles kask umbrohuga võitlemisega, kuid tänaseks dikteerib kask ise umbrohu kasvu - suretab seda. Mis on jutu point? Kask sai kasvuks hoo sisse.

Olen jälginud inimesi kui nad teevad oma eluvalikud (mitte kõik, vaid pigem need kes ütlevad, et elu on ülekohtune) – esiteks vahetavad õpitut eriala mitu korda, teiseks vahetavad pidevalt töökohti, kolmandaks kolivad tihti ühest kohast teise (otsivad kodu), neljandaks ei suuda valida sobivat elukaaslast. 

Kui 40 aastaselt on Sul CV-s nö “põhjenduseta tühjad augud” või Sa ei ole ühelgil töökohal püsinud üle 3 aasta, siis tekib tahtmatult küsimus, kas Sind saab usaldada? Kas Sulle saab anda hoogu juurde? Kas Sind saab usaldada või mitte? Kas Sa juhid oma elu ise või mitte? Minul on tänaseks kolmas töökoht ning ma usun, et kuna see on töö–kirg–hobi üheskoos, siis ma võin õnnelik ja rahul olla.

Eelpool toodud 4 valikut (haridus, töö, kodu, elukaaslane) on baasvalikud, et elu saaks hoo sisse. Iga neljast toodust elu baasvaliku vangerdusest seisneb, kas see pidurdab või annab elule hoogu. Kui ei toimu idanemist, ei saa toimuda ka kasv. Kui piisavalt tihti tappa idualge, siis ükskord jõuab aeg, millal ümbritsev keskkond, mis on saanud kiirema kasvu sisse ning lämmatab varsti selle idualge. Ellu jäävad need, kes suudavad oma eluga edasi liikuda kiiremini kui ümbritsev keskkond. Nagu ütles Ärtu Emand Alice-le, et ühe koha peal püsimiseks tuleb joosta nii kiiresti kui võimalik. Samuti hilisemas eas tehtud valikud on aeglasema iseloomuga ning raskemini saavutatavad (kuid mitte võimatu). 

Tegelikult on sama ka finantsmaailmas. On vaja saavutada piisav finantsiline maht (mastaap), et hakkaks toimima külgetõmbeseadus. Raha armastab raha, mis hakkab tekkima siis, kui Su eluvalikud rahaga ümberkäimise osas on soodsad olnud / kulutada seda raha, mis jääb üle säästmisest, mitte säästa seda, mis jääb üle kulutamisest / ja Sa tõeliselt armastad seda, mida Sa teed.  Raha tunnetab selle ära, kuidas temaga umber käiakse. Ainuüksi raha pärast või tegu tegemise pärast pole ka mõtet rabada. 

Kui on saavutatud piisav hoog, siis pead Sa ka valmis olema tõusudeks ja mõõnadeks (suuremateks kõikumisteks, intervallideks). Jõuad faasi, kus võid palju võita, kuid võid ka palju kaotada (ei saa mõelda enam kui palgatöötaja tasemel, vaid pead mõtlema kui investor – kasumlikkus, eesmärgikindlus, pikaajaliselt, omama visiooni). Seetõttu on targem elamise jaoks hoida piisav finantstagavara (selle aitavad tagavad neli õiget elu põhivalikut: õpitu eriala, töökoht, kodu, elukaaslane) ning ülejäänu rahaga saad tekitada enesele hoogu või siis pidurdada seda.