Aeg iseendale ehk kokkuvõte 2017. aastast

Lõppeb 2017.a. Aasta kokkuvõtet kirjutan Noorus Spaas. See on kirjutis möödunud aastast ning arusaamistest ühiskonnas toimivatest protsessidest.

Miks just Spaas? Sest usun, et vajasin aega üksi olemiseks ja eneseanalüüsiks koos läbi puhkuse. Samas Noorus Spaa asub Narva-Jõesuus, seega piisavalt kaugel, et oleks kiusatus tagasi igapäevaste asjade juurde pöörduda. Saavutasin enam-vähem eesmärgid, mis ma püstitasin 2017.a. alguses.

Samas viin läbi ka oma kolme ettevõtte (teenust osutava, investeerimisettevõtte, mittetulundusühingu) üldkoosoleku – kokkuvõte tehtust ning uute eesmärkide püstitamine. Repliigina öeldes, siis finantseesmärgi, mis ma 2017.a. alguses püstitasin täitus jõulude ajal. Ning see oligi minu kõige suurem jõulukink.

Isiklikus finantsilises plaanis olen seadnud endale teatud piirid, reeglid ja eesmärgid ning uskumatu, et kui ise uskuda oma edusse, siis eesmärgid ka täituvad. Täitsin ühiskonna keskklassi alampiiri (aasta sissetulek x vanus / 10), st. summa, mis peaks olema netovarade väärtuseks, et kuuluda keskklassi. Samas on rõõm ja heaolu selles, et selle eesmärgi täitmiseks minu isiklik elustiil ei kannatanud. Keskklass ei ole kohe kindlasti mitte sissetuleku järgi üle 1200 euro kuus teenivad inimesed. See peaks baseeruma varanduslikul tasemel, mitte sissetuleku baasil.

Annetusteks läks 1% sissetulekust (mis peale 40.ndat eluaastat tõuseb üle 2% sissetulekust). Minu kindlad valdkonnad annetusteks on haridus ja vastsündinud (väikesed lapsed). Hariduse puhul on oluline esialgu läbi  baashariduse enese isiksuse leidmine. Laienenud silmaring annab elus toimetulekuks palju.

Selleks on vaja teada, et väikesed inimesed räägivad teistest inimestest, keskmised inimesed räägivad sündmustest ja suured inimesed räägivad ideedest. Just viimasest on Eesti ühiskonnas puudu.

Hariduse puhul on oluline teada, et haridus koosneb kolmest komponendist: teadmised, oskused ja kogemused. Tippu jõudmiseks on vaja kõike kolme ning kõik kolm komponenti on omavahel seotud.

Vastsündinud on prioriteet seetõttu, et väikesed lapsed ei saa enesele vanemaid ise valida. Läbi Pelgulinna sünnitusmaja toetuse ehk pääseb nii mõnigi vastsündinu elule, mida ta väärib.

Investeerimismaastikul mõjutas mind 2017.a. kõige rohkem Investeerimisklubiga liitumine. See vaimuenergia, mida ma sealt saan on aidanud mind püsida minu eesmärkide täitmise juures. Olen saanud nii mõnegi uue lähenemise oma investeerimisotsuste tegemisel. Avasin ka 2017.a. alguses kasvukonto LHV Pangas. Muid uusi investeerimisvaldkondi juurde ei tekkinud kuid täiendasin täiendavate aktsiaostudega oma investeerimisportfelli. Tootlusega investeerimisettevõttes jään rahule, sest varade tootluse 10% eesmärk sai täidetud. Alati võib ju tahta rohkem, kuid turgu emotsioonid ei huvita (kahjuks meie poliitikuid huvitab). Tavaliselt juhib inimesi hirm ja ahnus. Ka mind (olen siiski ka inimene), kuid distsipliin ja eesmärgile pühendumus aitavad hoida mõistuse külmana – kuigi jah 2 investeeringu soetust sai tehtud ka emotsioonide najal.

Raamatupidamise valdkonnas tuleb käibe poolest parim aasta läbi aastate, arvestades asjaolu, et aasta esimeses pooles võtab palgatöö päris piisavalt aega. Numbriga joone all võib ka rahule jääda ja dividendide välja kuulutamine on taaskord aktuaalne.

Praegu aasta kokkuvõtet kirjutades, teen ka endale detailse kokkuvõte tööalastest edusammudest. Seda eelkõige neljast vaatevinklist: palgatöötaja, juhatuse liige, osanik ja investor. Need neli rolli on ühtemoodi kõik omavahel minu isiksuses olemas, kuid need mõtlevad ja lähenevad teemadele kõik erinevalt. Põhjalikult neist mõttemaailmadest tuleviku kirjutistes. Kuid siiski lühidalt:

1.     Palgatöötaja – isiksus, kes reaalselt aktiivset tulu loob

2.    Juhatuse liige – otsustab tööde üle, mida teha ja mida mitte, sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid, vastutab töö eest, teeb müügitööd

3.    Omanik (osanik) – loodab omanikutulule (dividend), järgib juhatuse liikme töö tulemusi

4.    Investor – elatub passiivsest tulust. Eesmärk finantsiline vabadus.

Isikliku elu muutustes ei toimunud nii palju, kui 2016, sest siis toimus 10 tegevust mu elus esimest korda, kuid sellest perioodist said alguse minu elus spaa- ja kinokultuur, mis on saatnud mind ka 2017.a. Kuna mul televiisorit pole, siis kinokülastusi tuleb kord nädalas küll. Seega usun, et minu panus Eesti kinokülastustesse on rohkem kui keskmisel eestlasel.

Samuti sai Eestis piisavalt ka ringi sõidetud – Võrumaa, Lüübnitsa laat, Saaremaa 3 päeva reis, Peipsi äärne külastus. Esmakordselt sai külastatud ka Maanteemuuseumi ja Taevaskoda.

Investeeringuna tegin 2017.a. uuenduse Apple toodetesse. Pidin saatuse tahtel ostma uue MacBook Pro ja iPhone SE. Eks olen tänaseks mõlematega harjunud ja mõlemad on saanud mu elu igapäevaseks osaks.

Ja kuna need on mu igapäeva töövahendid (teenin nendega enesele sissetulekut), siis on asjakohane teatud aja tagant töövahendeid uuendada.
Pika otsimise peale leidsin endale ka sobiva portfelli ka, mis on kooskõlas minu töökommete ja tavadega. Sellega ma olen ka rahul.

Raamatute lugemine on saanud igapäeva traditsiooniks. See on aeg, mis tuleb leida iseendale. Eriti raamatud, mis avardavad silmaringi. Kui 1998.a. muutis minu mõtte maailma raamat “Eesmärk”, siis sama mõttemaailma muutev raamat on 20.a. hiljem “Miljonäri kiirtee”. Raamatus toodud väärtushinnangud ei ole kõik toodavad Eesti ühiskonda, kuid annavad kindlasti ülevaate, miks Eesti liigitub kolmeks: esimene, teine ja kolmas. Esimese ja teise Eesti piir jookseb Kose juures Tallinna poole, teine Eesti asub Kose ja Rõngu vahel ning kõik, mis jääb alla Rõngut on kolmas Eesti. Inimeste käitumise protsesside mõistmine jääb distsipliini ja mõtteviisi taha.

Raha iseenesest ei ole probleemide lahendaja. Raha võib pigem tekitada neid juurde. Seega poliitikud ei peaks Eestis tegelema ümberjagamise, vaesuse ja keskpärasuse tootmisega, vaid hakkama probleeme lahendama. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei täida juba tükk aega oma funktsiooni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine lahendab väheste probleemi, sest nende inimeste probleem pole seotud üldse rahaga. Haridus iseenesest hakkas taandarenema kui 15.a. tagasi mindi üle 3+2 õppesüsteemile. Ja ühiskonna liikmete vananedes tekib probleeme juurde. Neid probleeme ei lahenda rahaga. Ja rõhutada, et tuleb näha suurt pilti ei ole veel aluseks lähenemiseks Põhjamaade heaolu ühiskonnale. Soomes on küll elanikke 3 korda rohkem, kuid nende majandus on 10 korda suurem kui Eestis. Poliitikute puhul on praegu esikohal tarbimismeelne (kulupõhine) mõtteviis, mitte tootja (tulupõhine) mõtteviis. Ainult tootjapõhine mõtteviis loob rikkust, läbi mille liigutakse jõukuse poole. See kui sissetulek suureneb ei tähenda, et selle kõik kohe ära peaks kulutama.

“Miljonäri kiirtee” raamatus toodud õnne definitsioon vastab päris hästi tegelikkusele. Õnn koosneb FFF, st. Fitness (tervis, vormisolek), Family (perekond, suhted), Freedom (vabadus, võimaluste olemasolek). Antud kontekstis puudub termin Finance (raha), sest raha on abivahend kõige eelneva loomiseks.  Seega ühiskond kui tervik peaks liikuma kolme FFF poole.

Spordivaldkonnas sai see aasta läbitud 9 jooksu. Aastaplaani ei täitnud, kuid tekkis stabiilsus. Parandasin Tartu Parkmetsa (7 km) jooksu ning Tartu Linnamaratoni (21,1 km) tulemust. Seega keskpärane aasta. Sooviksin 2018.a. lisada nii mõnegi uue stardi oma jooksude nimekirja. Kuid regulaarselt olen avastanud Tartumaal Roiu lähedal asuva Vooremäe suusakeskuse rajad treeningute läbiviimiseks.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et 2017.a. läks korda. Olen rahul eespool toodud Freedomi ja Fitnessi valdkonnaga, kuid Family valdkond vajab 2018.a. järgi aitamist. Iga eneseareng nõuab ohvreid ning antud valdkond on jäänud tahaplaanile. See vist jäi seetõttu, et arengus pead jälgima end ümbritsevaid inimesi, kes Sulle mõju avaldavad. Kes avaldavad halba mõju või takistavad elus edasi liikumast lihtsalt nendega tuleb vähem suhelda. Samas uued inimesed saavad ellu tulla kui oled valmis neid oma ellu lubama.

Seega head aasta lõppu ning uute eesmärkide täitumist uuel aastal J Ja uskuge, nii mõningi suur muutus on mul lähiajal varuks.

Võimalus - Valik - Otsus - Vastutus

Tänase blogi tähendus on 4 sõna - järjestikuses ahelas: võimalus, valik, otsus ja vastutus. Kui ahel läheb normaalset rada pidi, siis algab uus ahel uute võimaluste, valikute, otsuste ja vastutustega.

Võimalus on asjaolu, mis on vajalik millegi teostumiseks, millegi toimumise tingimused. Võimalus on eelduseks valiku tegemisel. Lapsepõlvega antakse vanemate poolt hulk võimalusi ellu kaasa - perekonna suhted, kodu hoidmine, hariduse olulisus, sõprade olemasolu, üldteadmised elust, harjumuste kujunemine. Need kõik mõjutavad meie võimalusi. Kaugel "kükametsas" elades on olulised puhas õhk, vaikus, linnulaul. Kuid miski jääb puudu. Linnas elades on rutt, töö, asjatoimetused. Nii maal kui ka linnas elamisel on omad plussid ja miinused. Samuti on erinevad võimalused nii väike linnas elades kui ka suurlinnas toimetades. Üks on aga kindel - suuremas linnas on võimalusi rohkem valikute tegemiseks.

 Valik on väljavalimine teatud hulgast või mitme võimaluse korral. Valiku langetamisel valitakse välja üks tee. Peale valiku langetamist on teised valikud muutunud, st. esialgne olukord ei ole enam endine. Kõik on pidevas liikumises. Tuleb osata langetada valikuid. Olukorda kontrollides, peame tundma, et meil on võimu, et teha valikuid. Palju aitab sellele kaasa lapsepõlve kasvatus. Mis vahel võib paljud valikud langetada Sinu eest? Nt. vanuseliselt perekonna loomine, suhtumine rahasse, sõprade valik, töövõime. Valikut aitab langetada ka iseenda ja teiste kogemus. Teisi kuulates on oluline vahet teha arvamusel ja nõuandel. Sellest oli juttu ühes eelmises blogis. Üldjuhul nõuande kuulda võtmine aitab kergendada valikute tegemist. Samuti kergendavad valikute tegemist ahvatlused, kuid läbi selle on võimalik kasvatada endas iseloomu, mitte valida kergemat teed. Õnnelik on inimene, kes saab valikud ise langetada, mitte teised ega elu ei langeta Sinu eest valikuid. Kui meil on liiga palju valikuid, ei vali me üldse midagi. Aga kui meil pole üldse valikuid, kaotame motivatsiooni. Parim olukord on siis, kui saab valida kolme või nelja võimaluse hulgast.

Otsus on tulemus, milleni jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist; valiku langetamine. Iga otsusega kaasneb risk. Otsus kas ahendab või suurendab tuleviku valikuid ja võimalusi. Otsus on valiku langetamisel i-le punkti panek. Peale otsuse langetamist on võimalik otsust muuta, kuid olukord enam pole enam see, mis esmase otsuse langetamisel. Me võime langetada sarnase otsuse, kuid samasugust otsust me enam langetada ei saa. Saatus võib anda meile võimaluse otsust leevendada või siis võimendada seda. Vaba on inimene, kes saab langetada ise otsuseid, mitte et teised seda Sinu eest teevad. Siiski otsus elama hakata on igaühe enda kätes. See käib nii töö, puhkuse, finantsvabaduse, pere jms. kohta.

Vastutus on kohustus tagada millegi ladus toimimine, kellegi hea käekäik, õige käitumine, enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru andmine. Kui küsitakse, miks ühel läheb paremini kui teisel, siis see on paljuski tingitud vastutusest, mis inimene võtab. Vastutuse suurus sõltub eelnevalt kirjutatud võimalustest, valikutest ja otsustest. Oma elu eest vastutamine aitab elu kontrollida ja valmistada ennast ootamatuste eest. Mille eest saab vastutada? Peamiselt saab igaüks vastutada oma valikute eest. Näiteks koolis käimine, ülikoolis eriala valik, pere loomine, töö valik ja selle tegemine, finantsvabadus. Kõige selle eest saab vastutada. Kui inimene hakkab oma valikutes süüdistama teisi, siis ta ei vastuta ju oma elu ees. 

Kui vastutus on muutunud iseloomu omaduseks, siis tekivad uuel tasemel uued võimalused ning ring hakkab otsast peale. Iseenda elu eest vastutavad inimesed saavad nautida iseenese poolt esilekutsutud võimalusi. Ilma vastutust võtmata langevad ära paljud võimalused ning elu hakkab ise inimesele võimalusi pakkuma, kuid need ei pruugi olla enam need, mis inimene ise sooviks. 

Mõelgem siis ahela: võimalus - valik - otsus - vastutus peale. Paljuski saab inimene ise selles ahelas ära teha.

Minu rahandusliku seisu ambitsioon

Ambitsioon - termin, mis peaks silmad särama panema. See on midagi, et iga päev oleks eelmisest parem... Kas see on võimalik ka finantsmaailmas? Minu hinnangul on see võimalik.

Esmalt raha on üks võimu liike, mis annab inimesele kindlustunde ja võimaluse eneseteostuseks. Kindlustunne aitab hoida eemale hirmudest. Hirmu tekitab teadmatus, ebapiisavad teadmised, negatiivsed kogemused. Kuidas saada siis hirmust lahti? Kindlasti on siin mitmeid võimalusi, kuid iseenda kogemus on kõige parem õpetaja. Üks tee, millest alustada on seada endale finantsiline eesmärk ning hakata selle poole püüdlema.

Mul tekkis investeerimise soov peale seda kui esimesest töötasust hakkas tekkima ülejääk ning ei soovinud seda niisama ära kulutada, sest asjade omamises ning hetke emotsioonide rahuldamises ju ei peitu õnn. Üks esimesi investeeringuid oli mul 13% intressiga tähtajaline hoius (aasta 1998). Antud raha sain õppelaenust. Praegu sellist intressi riskivabalt lähiajal panganduses ei maksta. Inimesel hakkab kindlustunne tekkima, siis kui töötasust hakkab tekkima ülejääk, investeeringutest on tekkinud tulu, enda loodud ettevõte toodab kasumit. Töötasust hakkab ülejääk tekkima, siis kui kõigepealt maksta iseendale. See on minu arvates üks parimaid soovitusi kindlustunde loomisel. Kusjuures see on võimalik iga sissetuleku juures. Inimesed on loonud endale illusiooni, et alla riigi keskmise palga ei ole võimalik investeerida. On küll, kui väga tahta ning ahvatlustele mitte alla anda.

Enne investeerimise alustamist peaks iseendale (perele) eelarve koostama ning läbi selle leidma oma püsi- ja muutuvkulude osatähtsuse / proportsiooni. Püsikulud on peamiselt kommunaalkulud, toit, transport, riided, (laen). Muutuvkulud on peamiselt sellised kulud, mida võid teha ilma, et elatustase kannataks - minu jaoks kuuluvad siia meelelahutus, kingitused, reisimine, raamatud, väljas söömine, paremad riided kui igapäevaselt vaja läheks jne.

3 kriteeriumit, millest olen ma lähtunud investeerimisel. Need kriteeriumid on aidanud mul püstitada finantsalaseid eesmärke. 

Esimeseks kriteeriumiks on inimese puhasväärtus, mis leitakse valemiga: aasta sissetulek x vanus / 10. Aasta sissetulekus tuleb arvesse võtta bruto töötasu, intressid, püsitoetused, dividendid jms. See peaks olema inimese varanduslik puhasväärtus, st. netovara (raha pangakontol + kinnisvara + väärtuslik käibevara miinus laenukohustused). Maja ja korteri turuväärtus ei ole üks ühele hinnatav varanduslikus koosseisus, sest kusagil peab inimene ju ka edasi elama, kui praegune elukoht maha müüa. 
Valemi mõte on selles, et vähemalt 10% inimese sissetulekust võiks moodustada säästud. Isiklikust kogemusest võin öelda, et sellise tempoga kogudes olete saavutanud väga hea harjumuse, kuid mitte piisava, et koguda piisav summa kindlustunde saavutamiseks. Seda eeltõttu sellepärast, et tavaliselt kuni 20 eluaastani pole inimesed säästmisega tegelenud ja see investeerimisfond on vaja tagant järgi koguda.
Valemiga leitav vastav investeerimisfondi maht on alustamiseks piisav, et tekitada endas kindlustunne finantsmaailmas ja igapäeva elus. Näiteks 1000€ bruto kuutasu 25 a inimesel, peaks netovarade väärtus olema 30 000 €, aga 30 aastaselt juba 36 000 €.

Teiseks kriteeriumiks on mul olla SEB Panga kuldklient - selleks on vaja täita üks kahest kriteeriumist: omada vähemalt 1250€ neto sissetulekut või siis 40 000 € finantsinvesteeringuid SEB Pangas. Kuna esimene tingimus on mul täidetud, kuid see võib-olla ebakindel, tuleb püüelda teise kriteeriumi (varade maht) poole.

Finantskindlusetunde saamiseks on kolmanda kriteeriumiks on vaja teada enda püsivkulude mahtu kuus. See tuleks korrutada 150-ga. Antud summa teadliku investeerimise korral teenib finantstulu, mis katab kuu püsivkulud. Näiteks 500 € kuu püsivkulude juures on juba teadliku investeerimise juures summalt 75 000 € (500 € x 150) teenida 500 € tulu kuus.

Need olid praegu minu 3 kriteeriumit, mis aitavat mul püüelda finantsvabaduse poole. Minu hinnangul esimeses kriteeriumis toodud puhasväärtuse mõõtühikust hakkab Eestis keskklass (inimesed kel on varandust rohkem kui enese puhasväärtus). See on minu arvates üsna objektiivne kriteerium. Täpsemalt oma investeerimisportfellist mõnes oma tuleviku sissekandes.