Investeerimisfestivali eel

1,5 aastat investeerimisklubis osalemist on jõudnud lõpusirgele ning ootamas on veel juuli alguses Investeerimisfestival.

Viimasel üritusel toodi välja fakte, mille kohta saab ainult aimu kui armetus seisus inimeste finantskindlus Eestis on (Eestis on tööealisi inimesi ca 590 000):
+ 10% kõrgema palga saajate hulgas osalemiseks on vaja saada 2000 EUR bruto.
+ 5% jõukate inimeste hulka kuulumiseks on vaja netovara (varaline seis miinus kohustused) 85000 EUR (uue korteri omamine Tartus või Tallinnas ilma pangalaenuta tähendabki juba 5% hulka kuulumist)
+ Eestis on inimesi kelle varade hulk on üle 850 000 EUR  2700 (0,5%).

Eks riigivalitsejatel on siin mõelda kuhu poole areneda ning teadmine et raha hulk ja vaesus / jõukus ei ole omavahel üks ühele seoses, on juba iseenesest kõrgem teadmine :), nagu ka teadmine et viina hind ja selle tarbimine ka seda pole :)

Veel toodi välja investeerimisklubi lõpuüritusel väärtused kuidas enda jõukust kasvatada:
+ Kuula neid inimesi, kes on olnud seal, kus sina täna oled!
+ Kuula neid inimesi, kes on jõudnud sinna, kuhu sina soovid jõuda!
+ Kui vastuvõtlik oled sa õpetustele? Kui vastuvõtlik muutustele!
+ "Kuidas" pole oluline, "Miks" on põhiline!
+ Toida oma mõistust! Liidrid on lugejad!
+ Võta vastutus oma elu eest!
+ Sa oled oma viie parima sõbra keskmine!

Eks need väärtused ole natuke sügavamõtteliselt, kuid kui neid rakendada, uskuge muutused on võimalikud ning investeerimine (ka väikeste summadega, kuid ajakuluga peab ikka arvestama) saab hoopis uue tähenduse (oluline on Miks!)!

Tallinna Sadama aktsiate märkimine

Majandusministri Kadri Simsoni 3 eesmärki riigiettevõtete börsile toomiseks on: läbipaistvuse suurendamine, maailmas tuntuse kogumine ning turvalise investeerimisvõimaluse pakkumine kohalikkele investoritele.

25. mail algas Tallinna Sadama AS 1/3 aktsiate märkimine börsil. Tänaseks on teada, et indikatiivselt on väikeinvestori miinimumjaotis 1000 aktsiat hinnaga 1,80 EUR, st. kokku investeeringuna 1800 EUR. Allpool toodud 7 plussi investeerimiseks ja 7 miinust mitte investeerimiseks (toetun 09. mai Äripäevale Madis Müür'i ja Harri Tuul'e seisukohtadele).

Plussid:
1. Kindel dividendiaktsia
2. Ettevõttel on visioon oma tegevuse laiendamiseks
3. Välisinvestorite huvi
4. Ettevõttel ambitsioonikas ja usaldusväärne juhtkond
5. Riigi osalus annab suurema kindlustunde
6. Börsi reeglistik aitab vähendada poliitilisi tõmbetuuli
7. Tegu on oma valdkonna tipu ettevõttega Eestis, kes tegutseb rahvusvahelises konkurentsis

Miinused:
1. Poliitilised riskid nagu Tallinna Veel
2. Ettevõte tehti tühjaks enne IPO-t. Riik võtab suuremas koguses dividende riigieelarve lappimiseks.
3. Dividendide mitmekordne maksustamine (eraisikul maksuvaba miinimum, ettevõttel investeeringu väike osatähtsus, mistõttu dividende topeltmaksustatakse)
4. Kaubaveod on viimastel aastatel mitmekordselt langenud
5. Alkoholiturism on välja suremas
6. Tulevikus tekib konkurent Tallinna-Helisingi tunneli näol
7. Olulise kasvumootori puudumine tegevusmahtude näol
8. Kinnisvaraprojektid Tallinna Sadamas ei pruugi kasumlikult realiseeruda

Paika pannes teesid investeerimisel:
1. Aktsiad on pigem orienteeritud dividendile kui väärtuse kasvule. Dividendimäär 6-8% on börsiettevõtte kohta korralik, kuid võttes arvesse inflatsioonimäära jääb alla minu kehtestatud tootlikkuse määra, milleks on 5% tootlus.
2. Kasumlikkuse ja rahavoogude seisukohalt igati korralik ettevõte. Samas käibekapital on viimasel kolmel aastal negatiivne, kuid selle katab ära positiivsed rahavood.
3. 95% bilansimahust on põhivarasse investeeritud
4. Transiidikeskuse müük sakslastele Hamburger Hafen und Logistikule. Ehk sakslased aitavad läbi Rail Balticu kaubavood liikuma panna.
5. Kuna investeeringu väärtus väikeinvestori portfellis pole kuigi suur siis sisenemise ja väljumishinda on raske paika panna.

Rahvaaktsia võib Tallinna Sadama aktsiast küll tulla, kuid professionaalse investori seisukohalt on olemas paremaid ja  atraktiivsemaid investeeringuid. Hind 1,80 EUR aktsia kohta peaks olema igaühele taskukohane. Olles juba mõnda aega investeerimismaailmas tegutsenud, siis esimese investeeringuna antud aktsiat ei soovita, kuid teiste investeeringute riskide hajutamiseks portfelli täiendamiseks on aktsia hea valik.

Pigem on antud IPO suunatud suuremahuliselt pensionifondidele ja välisinvestoritele, keda rahuldab stabiilsem dividenditootlus, sest nende investeerimismahud rahalises kontekstis pole võrreldavad Eesti jaeinvestoriga.

Ise märgin aktsiat enese profiilile sobivalt, kuid lähtun teesist "ostan ja hoian" ning minu portfellis on see pigem marginaalne investeering valdkonnans "transport - logistika".

Börsihai

02. oktoobrist 2017 algas Äripäeva ja LHV koostöös Börsihai mäng, millest võtsin osa ka mina. Põhimõte oli selles, et kes teenib 23. märtsiks USA börsiaktsiatega kõige suurema summa. Algkapitaliks oli 290 000 eurot virtuaalraha. Sain ennast proovile panna kas ahnus ja hirm saavad minust võitu. Vähemalt tunnetasin seda, et virtuaalrahaga ja päris rahaga investeerimisel on suur vahe, seega enda rahaga mängides oleksin kindlasti teistsugused otsused teinud.

USA aktsiaturg on põnev seetõttu, et kõik on ostetav - müüdav. Tehingute mahud on suured.  Samas valikute paljusus ajab silme eest kirjuks. Samas on ajastamine on hästi oluline. Heaks näiteks on Amazoni aktsia. Börsihai mängu alguses maksis antud aktsia alla 1000 dollari. Mängu ajal ületas aktsia piir ka 1600 dollari piiri, kuid lõpuks lõpetas 1500 dollari piiril. Nii suure volatiivsusega aktsia pakub ju emotsionaalselt suurt teenimisvõimalust. Reaalne teenistus on siis kui suudad õigel ajal osta ning õigel ajal müüa.

Kindlat strategist mul investeerimisel endal ei olnud, kuid panustasin kindlates valdkondades - pangandus, meditsiin, tehnoloogia. Kõik kolm sektorit on põneva teenimisvõimalusega. Pangandus on neist kõige väiksema võimalusega, kuid kindla tootlusega. Meditsiin on tulevikuala ning ka siin sain positsioone hoida. Ja kõige põnevam on tehnoloogiasektor. Jah ainult tehnoloogiakatsiatesse investeerides ei oleks võimalik kõrgele kohale jõuda, kuid oleks kindlasti edestanud keskmist portfelli. Ühe oskuse ma siiski õppisin. Panna paika kaotuse piirmäär (ntx -5%) ning siis müü aktsia, et vältida põrumist. Ei tohi armuda aktsiasse. See strateegia aitas mängu lõpus üldedetabelis tõusta. Lõpptulemusena sain 926 portfelli seas 176. koha ning keskmiseks tootluseks 6 kuuga 8,5%. Nädal varem oleks andnud portfell koha 130. koha. Viimasel nädalal avaldas aktsiatele mõju USA presidendi Donald Trumpi ähvardus kaubandussõja kohta. Paljud mängijad ei reageerinud antud uudisele ning see andis paljudele võimaluse. Õppetund mida veel Börsihai andis oli see, et turgu emotsioonid ei huvita. Ja suur kummardus Mikk Talpsepp'a ees, kes ülekaalukalt võitis Börsihai mängu, tehes 290 000 EUR portfellist 755 527 EUR suuruse portfelli. Selle jaoks on vaja head õnne, töökust ning oskuseid. Lihtsalt rahas olnud portfell maandus kohal 366. koha. Seega raha omamine on parem kui keskmine portfell, kuid erilist kirge / vaimustust see ei paku.

Olen aktiivselt investeerimisega tegelenud sügisest 2015 ning selle ajaga hakanud mõistma teatud seaduspärasusi. Kuna aeg ja raha alluvad loodusseadustele, mida juhivad inimeste emotsioonid. Samas on andnud ka Investeerimisklubisse kuulumine nii mõnelegi teemale / valdkonnale uue mõtte. Oma investeeringutes vastutuse võtmine aitab üha kiiremini liikuda finantvabaduse suunas. Börsihai mäng aitas ka investeerimise tõdedele lähemale, mis sest, et mängulises võtmes. Eks see aasta tuleb hakata portfelli ette valmistama lähenevale kriisile. Börsihai lõpuosas oli seda virvendusena juba tunda.

Seega tore kui on võimalus proovida virtuaalmängus kätt suuremate summadega õppides oskusi rahamaailma kohta. Raha ei huvita emotsioon ning raha allub kindlatele reeglitele. Seega kui uus Börsihai alustab olen taas mängus, võib-olla isegi mitme portfelliga.

Aeg iseendale ehk kokkuvõte 2017. aastast

Lõppeb 2017.a. Aasta kokkuvõtet kirjutan Noorus Spaas. See on kirjutis möödunud aastast ning arusaamistest ühiskonnas toimivatest protsessidest.

Miks just Spaas? Sest usun, et vajasin aega üksi olemiseks ja eneseanalüüsiks koos läbi puhkuse. Samas Noorus Spaa asub Narva-Jõesuus, seega piisavalt kaugel, et oleks kiusatus tagasi igapäevaste asjade juurde pöörduda. Saavutasin enam-vähem eesmärgid, mis ma püstitasin 2017.a. alguses.

Samas viin läbi ka oma kolme ettevõtte (teenust osutava, investeerimisettevõtte, mittetulundusühingu) üldkoosoleku – kokkuvõte tehtust ning uute eesmärkide püstitamine. Repliigina öeldes, siis finantseesmärgi, mis ma 2017.a. alguses püstitasin täitus jõulude ajal. Ning see oligi minu kõige suurem jõulukink.

Isiklikus finantsilises plaanis olen seadnud endale teatud piirid, reeglid ja eesmärgid ning uskumatu, et kui ise uskuda oma edusse, siis eesmärgid ka täituvad. Täitsin ühiskonna keskklassi alampiiri (aasta sissetulek x vanus / 10), st. summa, mis peaks olema netovarade väärtuseks, et kuuluda keskklassi. Samas on rõõm ja heaolu selles, et selle eesmärgi täitmiseks minu isiklik elustiil ei kannatanud. Keskklass ei ole kohe kindlasti mitte sissetuleku järgi üle 1200 euro kuus teenivad inimesed. See peaks baseeruma varanduslikul tasemel, mitte sissetuleku baasil.

Annetusteks läks 1% sissetulekust (mis peale 40.ndat eluaastat tõuseb üle 2% sissetulekust). Minu kindlad valdkonnad annetusteks on haridus ja vastsündinud (väikesed lapsed). Hariduse puhul on oluline esialgu läbi  baashariduse enese isiksuse leidmine. Laienenud silmaring annab elus toimetulekuks palju.

Selleks on vaja teada, et väikesed inimesed räägivad teistest inimestest, keskmised inimesed räägivad sündmustest ja suured inimesed räägivad ideedest. Just viimasest on Eesti ühiskonnas puudu.

Hariduse puhul on oluline teada, et haridus koosneb kolmest komponendist: teadmised, oskused ja kogemused. Tippu jõudmiseks on vaja kõike kolme ning kõik kolm komponenti on omavahel seotud.

Vastsündinud on prioriteet seetõttu, et väikesed lapsed ei saa enesele vanemaid ise valida. Läbi Pelgulinna sünnitusmaja toetuse ehk pääseb nii mõnigi vastsündinu elule, mida ta väärib.

Investeerimismaastikul mõjutas mind 2017.a. kõige rohkem Investeerimisklubiga liitumine. See vaimuenergia, mida ma sealt saan on aidanud mind püsida minu eesmärkide täitmise juures. Olen saanud nii mõnegi uue lähenemise oma investeerimisotsuste tegemisel. Avasin ka 2017.a. alguses kasvukonto LHV Pangas. Muid uusi investeerimisvaldkondi juurde ei tekkinud kuid täiendasin täiendavate aktsiaostudega oma investeerimisportfelli. Tootlusega investeerimisettevõttes jään rahule, sest varade tootluse 10% eesmärk sai täidetud. Alati võib ju tahta rohkem, kuid turgu emotsioonid ei huvita (kahjuks meie poliitikuid huvitab). Tavaliselt juhib inimesi hirm ja ahnus. Ka mind (olen siiski ka inimene), kuid distsipliin ja eesmärgile pühendumus aitavad hoida mõistuse külmana – kuigi jah 2 investeeringu soetust sai tehtud ka emotsioonide najal.

Raamatupidamise valdkonnas tuleb käibe poolest parim aasta läbi aastate, arvestades asjaolu, et aasta esimeses pooles võtab palgatöö päris piisavalt aega. Numbriga joone all võib ka rahule jääda ja dividendide välja kuulutamine on taaskord aktuaalne.

Praegu aasta kokkuvõtet kirjutades, teen ka endale detailse kokkuvõte tööalastest edusammudest. Seda eelkõige neljast vaatevinklist: palgatöötaja, juhatuse liige, osanik ja investor. Need neli rolli on ühtemoodi kõik omavahel minu isiksuses olemas, kuid need mõtlevad ja lähenevad teemadele kõik erinevalt. Põhjalikult neist mõttemaailmadest tuleviku kirjutistes. Kuid siiski lühidalt:

1.     Palgatöötaja – isiksus, kes reaalselt aktiivset tulu loob

2.    Juhatuse liige – otsustab tööde üle, mida teha ja mida mitte, sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid, vastutab töö eest, teeb müügitööd

3.    Omanik (osanik) – loodab omanikutulule (dividend), järgib juhatuse liikme töö tulemusi

4.    Investor – elatub passiivsest tulust. Eesmärk finantsiline vabadus.

Isikliku elu muutustes ei toimunud nii palju, kui 2016, sest siis toimus 10 tegevust mu elus esimest korda, kuid sellest perioodist said alguse minu elus spaa- ja kinokultuur, mis on saatnud mind ka 2017.a. Kuna mul televiisorit pole, siis kinokülastusi tuleb kord nädalas küll. Seega usun, et minu panus Eesti kinokülastustesse on rohkem kui keskmisel eestlasel.

Samuti sai Eestis piisavalt ka ringi sõidetud – Võrumaa, Lüübnitsa laat, Saaremaa 3 päeva reis, Peipsi äärne külastus. Esmakordselt sai külastatud ka Maanteemuuseumi ja Taevaskoda.

Investeeringuna tegin 2017.a. uuenduse Apple toodetesse. Pidin saatuse tahtel ostma uue MacBook Pro ja iPhone SE. Eks olen tänaseks mõlematega harjunud ja mõlemad on saanud mu elu igapäevaseks osaks.

Ja kuna need on mu igapäeva töövahendid (teenin nendega enesele sissetulekut), siis on asjakohane teatud aja tagant töövahendeid uuendada.
Pika otsimise peale leidsin endale ka sobiva portfelli ka, mis on kooskõlas minu töökommete ja tavadega. Sellega ma olen ka rahul.

Raamatute lugemine on saanud igapäeva traditsiooniks. See on aeg, mis tuleb leida iseendale. Eriti raamatud, mis avardavad silmaringi. Kui 1998.a. muutis minu mõtte maailma raamat “Eesmärk”, siis sama mõttemaailma muutev raamat on 20.a. hiljem “Miljonäri kiirtee”. Raamatus toodud väärtushinnangud ei ole kõik toodavad Eesti ühiskonda, kuid annavad kindlasti ülevaate, miks Eesti liigitub kolmeks: esimene, teine ja kolmas. Esimese ja teise Eesti piir jookseb Kose juures Tallinna poole, teine Eesti asub Kose ja Rõngu vahel ning kõik, mis jääb alla Rõngut on kolmas Eesti. Inimeste käitumise protsesside mõistmine jääb distsipliini ja mõtteviisi taha.

Raha iseenesest ei ole probleemide lahendaja. Raha võib pigem tekitada neid juurde. Seega poliitikud ei peaks Eestis tegelema ümberjagamise, vaesuse ja keskpärasuse tootmisega, vaid hakkama probleeme lahendama. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei täida juba tükk aega oma funktsiooni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine lahendab väheste probleemi, sest nende inimeste probleem pole seotud üldse rahaga. Haridus iseenesest hakkas taandarenema kui 15.a. tagasi mindi üle 3+2 õppesüsteemile. Ja ühiskonna liikmete vananedes tekib probleeme juurde. Neid probleeme ei lahenda rahaga. Ja rõhutada, et tuleb näha suurt pilti ei ole veel aluseks lähenemiseks Põhjamaade heaolu ühiskonnale. Soomes on küll elanikke 3 korda rohkem, kuid nende majandus on 10 korda suurem kui Eestis. Poliitikute puhul on praegu esikohal tarbimismeelne (kulupõhine) mõtteviis, mitte tootja (tulupõhine) mõtteviis. Ainult tootjapõhine mõtteviis loob rikkust, läbi mille liigutakse jõukuse poole. See kui sissetulek suureneb ei tähenda, et selle kõik kohe ära peaks kulutama.

“Miljonäri kiirtee” raamatus toodud õnne definitsioon vastab päris hästi tegelikkusele. Õnn koosneb FFF, st. Fitness (tervis, vormisolek), Family (perekond, suhted), Freedom (vabadus, võimaluste olemasolek). Antud kontekstis puudub termin Finance (raha), sest raha on abivahend kõige eelneva loomiseks.  Seega ühiskond kui tervik peaks liikuma kolme FFF poole.

Spordivaldkonnas sai see aasta läbitud 9 jooksu. Aastaplaani ei täitnud, kuid tekkis stabiilsus. Parandasin Tartu Parkmetsa (7 km) jooksu ning Tartu Linnamaratoni (21,1 km) tulemust. Seega keskpärane aasta. Sooviksin 2018.a. lisada nii mõnegi uue stardi oma jooksude nimekirja. Kuid regulaarselt olen avastanud Tartumaal Roiu lähedal asuva Vooremäe suusakeskuse rajad treeningute läbiviimiseks.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et 2017.a. läks korda. Olen rahul eespool toodud Freedomi ja Fitnessi valdkonnaga, kuid Family valdkond vajab 2018.a. järgi aitamist. Iga eneseareng nõuab ohvreid ning antud valdkond on jäänud tahaplaanile. See vist jäi seetõttu, et arengus pead jälgima end ümbritsevaid inimesi, kes Sulle mõju avaldavad. Kes avaldavad halba mõju või takistavad elus edasi liikumast lihtsalt nendega tuleb vähem suhelda. Samas uued inimesed saavad ellu tulla kui oled valmis neid oma ellu lubama.

Seega head aasta lõppu ning uute eesmärkide täitumist uuel aastal J Ja uskuge, nii mõningi suur muutus on mul lähiajal varuks.

Minu esimene poolmaraton

Täna, 01. oktoober 2016 läheb ajalukku minu esimese ametliku jooksu poolmaratoni läbimisega. Distantsi pikkus siis 21,1 km. Viimane ettevalmistav trenn sai tehtud selle nädala teisipäeval. Ülejäänud aeg kulus vaimsel ettevalmistusel, st. raja profiili analüüs ja vaimne ettevalmistus. Nii pikka distantsi ma polnud aja peale jooksnud üle 7 aasta. Miks 21, mitte 10? Sest pikemal distantsil saab jooksu kiirust paremini reguleerida ning ka kiiruslikku vastupidavust ei ole nii palju vaja. 10 km peal pead algusest lõpuni pingutama.

Jooksu eesmärk oli rada läbida 1:45 ning iga minut alla selle on boonuseks. Ja kui tuleb alla 1:40 siis võib lugeda jooksu suurepäraseks kordaminekuks (tänase ettevalmistuse juures :)). Ja teine eesmärk oli mitte lasta nõrkusel tekkida (nii vaimsel kui füüsilisel) ja joosta kogu rada. Siiski oli ka 3. eesmärk - tulla esimese 200 hulka.

Ilm oli päikseline, kuid tuuline. Arvan, et oli ainus "kubujuss" rajal - müts, kindad, pikkade varukatega pluus, poolpikkad jooksu püksid ning ka "säärised". Lisaks ka päikseprillid. Jooksu lõppedes sain aru, et olin teinud õige valiku. 11 km paiku umbes 1 km ulatuses tuli ka vihma, millega paljud nö lühikestes jooksuriietes jooksjad lõivu maksid.

Jooksu kulg. Kuna kokku on kilomeetreid 21 ja jooksin pulsikellaga, siis kõikide km vaheajad on automaatselt kellas salvestatud. Kuni 14km-i jooksin ühtlases tempos 4.37 - 4.42 min/km. Joogipunktides kulutasin 5-10 sekundit. Peale 15 km (kust hakkab tõeline poolmaraton) läksid km ajad 4.43 - 4.45 min/km. Ja siis see tuli - Lossi tn tõus, mida olin nii kaua oodanud - kõrgustevahe 30 m 150-200m jooksul. Ikka pidin 30 m kõndima, kuigi seda eesmärki polnud. Ja viimase jooksu km suutsin joosta 4.37 (poolenisti allamäge). 5 km vaheajad spordikella alusel: 23.29, 23.29, 23.23, 24.46. Ühtlane tempo. Kohtade poolest olin 10 km vaheajapunktis 135. (ametlik vaheaeg 46.44) ja lõppaeg 1:39.57 ja kohaks 126.  No mis ma oskan öelda - SUUREPÄRANE :). Kokku lõpetajaid 657, oma vanuseklassis 18 (M35 vanuseklassis lõpetajaid 80) ning 5 naist jäi ettepoole (kokku naisi 201). Suutsin enam-vähem stabiilselt oma kohta hoida ja tasapisi ettepoole tõusta. See ka õnnestus.

Tulemus diplomi näol

Õnnelikuna finišis

Südametööst / Pulsisagedusest. Püüdsin alguses natuke tagasi hoida, mis ka õnnestus 5 km-ni. Edasi läks siiski pulss üles ning jooksu lõpuks keskmine oli 185 lööki/min, maksimaalne 199 lööki/min. Sellise pingutuse järel ok, sest võrreldes aasta algusega on pulss stabiilsemaks muutunud ja allapoole tulnud. Ja raskustunnet rindkeres ei tekkinud. Pigem tekkis raskus jalgades, sest polnud nii pikka distantsi tükk aega jooksnud.

Tähelepanekud jooksust. Tasa sõuad kaugele jõuad. Ütleme nii, et esimesed 50 jooksjad on nö "elukutselised" ja peale seda näed igasuguseid jooksjaid - kes on oma vormi ülehinnanud ning samas on ka riietusega alt mindud (eriti tänase tuulise ilmaga, jah temperatuur on +12 kraadi, kuid tuuleindeks tegi oma töö). Jah vähem riideid - väiksem takistus, kuid jooksu katsumus on 1,75 tundi, mis soovitavalt nõuaks ettevalmistust. Samas on tervisesportlastel tempo valik ebaühtlane - mäest joostakse all pika sammuga ning tõusudel jäädakse praktiliselt seisma. Ei leita oma rütmi. Ajaga on ka jooksjate tase kehvemaks läinud - samal jooksul 20 aastat tagasi sain ma 10 km jooksus 36.20-ga 36. koha, nüüd oleksin sellise ajaga 10. koht.

Mulle meeldib see, et jooksjaid on küll juurde tulnud, kuid jooksjate füüsiline ettevalmistus jätab soovida. Alla 2:00 jõudis joosta 460 jooksjat (s.o. natuke all 6 min/km). Üheks põhjuseks on see, et koolides pole kehaline kasvatus enam popp. Ühiskonna suhtumine peaks selles mõttes muutuma - väiksem liikumine, nutitelefon ja rohke söömine ei ole popp. Haigekassa ei jõua seda koormat üleval pidada.

Herbalife jooksjad - neid vist oli 1/5-1/4 kogu jooksjate hulgast. Igal juhul jäid nad silma. Mingi uus suundumus Eesti tervisesportlaste hulgas. Kahjuks ei oska kiita ega laita, sest ainult toitumise reguleerimisega (sh. kapslid) vormis ei püsi. Pole isiklikult antud valdkonnaga kursis. Selleks on vaja toitumine x liikumine x mõtlemine. Kui üks nendest kolmest on 0, siis on kogu ahel 0. Aga tore siiski et nii mõnedki on liitunud süsteemiga. Mitmekülge toitumine annab ka kõik eluks vajaliku.

Kiidan tempomeistreid. Nägin 3 tempomeistrit lõpetamas ning kõik nad suutsid oma ajast kinni pidada. Tempomeister Valdo Jahilo läbis maratonidistantsi täpselt 5:00. Muidugi ta lõpetas üksinda - kiiremad olid eest läinud või siis aeglasemad olid maha jäänud. Kiitus talle. 21 km kiidan Margus Pirksaart (1:30 tempomeister, täpsus 2 sek), Margus Merivälja (1:45 tempomeister, täpsus 41 sek) ja Kristel Vallaste-d (2:00 tempomeister, täpsus 0 sek).

Rada. Selles mõttes hea rada, et täies pikkuses üks rada (ei ole ringe). Joogipunktid ja turvameeskond toimis ning ka kaasaelajaid jätkus. Samuti peaks raja profiil olema igati jõukohane. Soovitus korraldajatele, et 35-37 km peal maratonidistantsil ja 16-18 km peal poolmaratoni distantsil võiks olla ajavõtt, et saaks hinnata konkurente palju nad ajaliselt tõelises katsumuses ära kukkusid.
Raja juures meeldis see, et 21 km ja 42 km kattuvad. Kuigi jah jooksjad ei näe selja tagant, et kas joostakse 21 või 42, kuid koostöös saavad mõlema jooksudistantsi läbijad edasi.

Uued eesmärgid. Tänane jooks andis niipalju impulssi, et treeninguid jätkata. See aasta plaanis veel 2-3 jooksu ning siis saab hooaja lõpetada. Aasta pärast linnamaratoni eesmärk on alistada 1:35 piir. Küll see tuleb kui väga tahta.